Teated

Kursused:

*Veoauto- ja bussijuhi (140h)
kiirendatud ametikoolitus

algab 5.10.2023 kell 10.00

 

*Veoauto- ja bussijuhi (35h)

täienduskoolitus algab

7.10.2023 kell 10.00


*C- ja CE-kategooria

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 30.10.2023 kell 18.00

 

*T-kategooria (traktor)

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 4.10.2023 kell 18.00

 

*D-kategooria (buss)

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 4.10.2023 (e-õpe)


*BE-kategooria

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 4.10.2023 (e-õpe)


*Tõstukijuhi koolitus

algab 30.09.2023 kell 9.00

 

*Tõstukijuhi koolitus (Jõhvi)

algab 18.10.2023 kell 10.00

 

 

 

Info ja registreerimine

tel. 5152340 või

tarmo@e-autokool.ee

______________________

*T-kategooria (traktor)
sõiduki rent eksamiks

Print

 

B-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI

ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA (ELEKTROONILINE ÕPPEVORM)


Õppekavarühm: Transporditeenused

Õppeasutus: Rakvere Autokool OÜ

Õppekava kinnitamise kuupäev: 17.05.2023

Elektrooniline õppekeskkond: Teooria.ee õppekeskkond (väljatöötanud OÜ Teooria ja liiklusspetsialistid). Keskkond sisaldab: üle 1200 teooriaküsimuse (võimalik lahendada mh. teemade kaupa, oma vigadel põhinedes jm.), videoloengud vastavalt õppekavajärgsetele teemadele, lisamaterjal- märgid, valdkonda tutvustavad ja silmaringi avardavad lisamaterjalid, „3d“ ringristmikud, õppekaardid. Lisaks vahe - ja lõpukontrollide võimalus. Suhtlusvõimalus kooliga ja teised õppekeskkonnalt seadusega nõutud lahendused.

Õppeklass: Seadusega kooskõlas õppeklass mis sisaldab muu hulgas: Magnettahvel või kirjutustahvel ja teised visualiseerimisvõimalused – monitorid/arvutid/suur TV ekraan, audio- ja videovahendid.

Õppeväljak: Kõvakattega nõuetele vastav õppeväljak. Väljak vastavuses „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele„ § 4 kehtestatud määruses sätestatule.

Õppesõiduk: Õppesõiduk vastavuses „Liiklusseaduse” § 100 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamisõiduki ja juhi varustuse nõuetele.

Koolitaja: Mootorsõidukijuhi õpetaja vastab mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavalt „Liiklusseaduse” §118 toodule.

Juhi esmaõppe algastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):

Liiklusteooriaõpe õppetundides

Õppesõit sõidutundides

Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas vähemalt

22 (73%)

Auditoorse töö maht

6

Õppesõidu maht

30

Juhi esmaõppe lõppastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):

Liiklusteooriaõpe õppetundides

Õppesõit sõidutundides

Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas

2 (50%)

Kontakttundide maht

2

Õppesõidu maht

2

 

Õppekava koostamise alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“

Juhi ettevalmistamine peab õpilasele andma teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused:

1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;

2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.

Esmaõppe korras valmistatakse ette B-kategooria mootorsõiduki juhti.

Esmaõppe koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kes:

1. on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane;

2. omab kehtivat mootorsõidukijuhi tervisetõendit B-kategooria auto juhtimist lubava märkega.


ÕPPEKAVA STRUKTUUR, ÕPPE KESTUS JA KORRALDUS

Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide ülesehitus ning vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.

Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu ühe õppetunni arvestuslik kestus on 45 minutit. Korraga on teooria- ja sõiduõpet lubatud läbi viia kestusega kuni 90 minutit. Iga 90-minutilise ajavahemiku kohta peab õpetaja ja õpilase jaoks olema katkematu puhkepaus vähemalt 15 minutit, mille jooksul õppetegevust ei toimu.

Teooriaõpe ja sõiduõpe hõlmavad järgmisi teooriaõppe ja sõidutundide teemasid vähemalt alltoodud mahus. Mootorsõidukijuhi esmaõppe koolituse B-kategooria õppekava struktuur ja maht akadeemilistes tundides:

Teooriaõpe

Sõiduõpe

Moodul

Õppetunde

Sõidutunde

1.

Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest

Juhi tööasend ja turvavarustus

Iseseisvaks õppimiseks juhendamine

Sõiduki käsitsemine

Liiklus kui süsteem

Ohutu liiklemise põhimõtted

Teiste liiklejatega arvestamine

Sõiduki turvalisus

Inimene sõidukijuhina

2.

Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel

Sõidujärjekord sõites

Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides

Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine

Käitumine liiklusõnnetuse korral

3.

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil

Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal

Keskkonda säästev sõiduki kasutamine

Keskkonda säästev sõiduki juhtimine

Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes

Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine

2

Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine

1

Pimeda ajal sõiduki juhtimine

1

Pimeda ajal sõiduki juhtimine

1

Minimaalne õppetundide arv

28

Kokku esmaõppe algastmes

30

Lõppastme koolitus

Teooriaõpe õppetundides

Sõiduõpe sõidutundides

Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.

3

Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine.

1

Libedasõidu riskivältimise praktikum

1

Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine

1

Kokku lõppastme koolituses

4

Kokku lõppastme koolituses

2

 

Liiklusteooriaõpe toimub moodulipõhiselt:

Moodul 1

2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, esimene arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Õpilase teise moodulisse lubamise eelduseks on vahetesti positiivne sooritus.

Auditoorsete tundide temaatika: Juhi enesehinnang, impulsiivne käitumine ja selle teadvustamine, psühholoogilise tagasiside saamine, enda käitumise teadlik jälgimine ja riskeeriva käitumise vältimine.

Moodul 2

2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, teine arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Õpilase kolmandasse moodulisse lubamise eelduseks on vahetesti positiivne sooritus.

Auditoorsete tundide temaatika: Joove ja väsimus. Kõrvalised tegevused ja nende mõju juhile ning sellest tulenevad ohud. Juhi valmisolek sõiduks. Valikute tegemine ja alternatiivid. Kaassõitjate suhtumine ja käitumine. Oma seisundi hindamine ja võimalused adekvaatseks tagasisideks.

Moodul 3

2 auditoorset õppetundi, veebipõhine õpe, kolmas arvestus veebikeskkonnas. Veebipõhise õppe materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Õpilase eksamile lubamise eelduseks on vahetesti positiivne sooritus.

Auditoorsete tundide temaatika: Sõidumarsruudi valik ja aja planeerimine. Keeruliste olude ja situatsioonide vältimine vähese kogemuse juures. Alternatiivsed variandid auto juhtimisele ning soovitused aja ja teekonna valikul. Ohutu sõidukiiruse valik ja riskeeriva käitumise vältimine. Kaaslaste negatiivsetest mõjutustest ja võimekuse näitamisest hoidumine. Kannatlikkus ja püsivus maanteesõidul pingelise liikluse tingimustes.

Pimeda ajal sõiduki juhtimine – veebipõhine õpe, praktikum, materjalid vastavalt õppetunni temaatikale. Pimeda ajal sõiduki juhtimise teooriaõpet võib alustada pärast 1. mooduli teooriaõppe läbimist.

Veebipõhise teooriaõppe läbimist kinnitab elektroonilises õppekeskkonnas Teooria.ee positiivsele tulemusele sooritatud proovieksam.

Sõiduõpe:

Sõiduõppe kohustuslik kogumaht on 30 akadeemilist tundi. Vajadusel määratakse sõidutundide kogumaht sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Juhendaja kaasamine on lubatud. Juhendajaks võib olla vaid isik, kes vastab liiklusseaduse § 109 vastavatele tingimustele, ja kellel on kehtiv juhendaja tunnistus.

Juhi koolitaja võib sõltuvalt õppekorraldusest, õpetamise metoodikast ja tingimustest muuta teemade käsitlemise järjestust ja teemasid lisada.

Koolitusel õpitu kinnistamiseks ja materjali kordamiseks võib õpilasele ette näha iseseisva töö. Õpilane teeb iseseisva töö õpetaja soovitustest lähtudes ja neile tuginedes. Iseseisva töö tulemusi kontrollib õpetaja.

Nõuded õpingute lõpetamiseks

Teooriaõpe: teadmiste kontroll autokooli klassiruumis või veebikeskkonnas.

Sõiduõpe: sõiduoskuse kontroll (koos sõiduõpetajaga).

Juhi esmaõppe algastme B-kategooria läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistris.

Õppekava koostaja: Tarmo Tänavots

1. ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUS

1.1. Teooriaõpe

Teooriaõpe 1.1.

Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;

teab õppetöö korraldust;

teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;

on omaks võtnud juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.2.

Iseseisvaks õppimiseks juhendamine

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

on valmis vastutama oma õppimise eest;

on koostanud individuaalse õppeplaani;

teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.3.

Liiklus kui süsteem

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;

teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;

mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;

teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.4.

Ohutu liiklemise põhimõtted

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;

teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;

teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;

on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.5.

Teiste liiklejatega arvestamine

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;

teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;

teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;

omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;

mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;

on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.6.

Sõiduki turvalisus

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

mõistab auto kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;

teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);

teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvvarustust kasutama;

teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele;

teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;

teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;

teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;

teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.7

Inimene sõidukijuhina

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;

teab kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;

teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;

on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;

on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises;

teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.8

Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab kuidas juhi enesehinnang mõjutab juhtimist;

teab kuidas impulsiivne käitumine ja selle teadvustamine mõjutab juhtimist;

teab kuidas psühholoogilise tagasiside saamine mõjutab juhtimist;

teab enda käitumise teadlik jälgimine ja riskeeriva käitumise vältimine mõjutab juhtimist.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.1.

Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab, kuidas sõitu ohutult alustada;

teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;

teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;

teab kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;

on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.2.

Sõidujärjekord sõites

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;

omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.3.

Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;

teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;

omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.4.

Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;

teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;

on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima;

teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.5.

Käitumine liiklusõnnetuse korral

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;

teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.6

Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab kuidas joove ja väsimus mõjutavad juhtimist;

teab kuidas kõrvalised tegevused ja nende mõju juhile ning sellest tulenevad ohud mõjutavad juhtimist;

teab kuidas juhi valmisolek sõiduks mõjutab juhtimist;

teab kuidas valikute tegemine ja alternatiivid mõjutab juhtimist.

teab kuidas kaassõitjate suhtumine ja käitumine mõjutavad juhtimist.

teab kuidas oma seisundi hindamine ja võimalused adekvaatseks tagasisideks mõjutavad juhtimist.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.1.

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;

teab kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;

teab kuidas käituda möödasõidetava rollis;

on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.2.

Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;

mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;

teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.3.

Keskkonda säästev auto kasutamine

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;

oskab leida auto kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;

teab kuidas jälgida kütuse kulu;

on motiveeritud autot kasutades keskkonda säästma;

mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.4.

Sõitmine rasketes tee- ja ilmastikuoludes

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;

teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

T 3.5.

Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine (Aine kuulub Teooria.ee õppekeskkonna algastme libedasõidu koolitusse)

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;

mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;

omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest


Teooriaõpe 3.6

Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

- Videloengud

- Dokumendid

- Slaidid

- Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab kuidas sõidumarsruudi valik ja aja planeerimine mõjutavad juhtimist;

teab kuidas keeruliste olude ja situatsioonide vältimine vähese kogemuse juures mõjutavad juhtimist;

teab alternatiivsest variantidest auto juhtimisele ning soovitusi aja ja teekonna valikul;

teab kuidas ohutu sõidukiiruse valik ja riskeeriva käitumise vältimine mõjutab juhtimist.

teab kaaslaste negatiivsetest mõjutustest ja võimekuse näitamisest hoidumisest juhtimisel.

teab kuidas kannatlikkus ja püsivus maanteesõidul pingelise liikluse tingimustes mõjutavad juhtimist.

Kohustuslik kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

1.2 Sõiduõpe

Sõiduõpe S1

Juhi tööasend ja turvavarustus

Õppe sisu

Luuakse eeldused enne sõidu alustamist enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks vajalike oskuste kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, kasutades mh sõiduki käsiraamatut;

oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;

oskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel kinnitada turvavarustust; selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;

oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;

teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;

on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe S2

Sõiduki käsitsemine

Õppe sisu

Luuakse eeldused ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsitsemisoskuste kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel;

teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;

omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe S3

Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel

Õppe sisu

Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;

omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;

oskab peatuda ja parkida teel;

teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;

mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe S4

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Õppe sisu

Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks ning väljaspool asulat peatumiseks ja parkimiseks vajalike oskuste kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;

mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;

oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuuna vööndi kaudu;

oskab käituda möödasõidetava rollis;

oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;

omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe S6

Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides

Õppe sisu

Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks erinevates liiklussituatsioonides osalemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;

omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel;

teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;

mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

kohanema liikluses toimuvate muutustega;

on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;

on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe S7

Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal

Õppe sisu

Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;

mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima;

sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe S8

Keskkonda säästev sõiduki juhtimine

Õppe sisu

Luua eeldused keskkonda säästva sõiduviisi kujunemiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;

mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;

on rohkem motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;

omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe S9

Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine

Õppe sisu

Luua eeldused äkkpidurdamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luua eeldused iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

oskab sooritada äkkpidurduse;

mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;

omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

Iseseisva töö sisu

Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks või lõpule viimiseks.

 
Joomla 1.5 Templates by JoomlaShine.com