Teated

Kursused:

*Veoauto- ja bussijuhi (140h)
kiirendatud ametikoolitus

algab 11.01.2024 kell 10.00

 

*Veoauto- ja bussijuhi (35h)

täienduskoolitus algab

6.01.2024 kell 10.00


*C- ja CE-kategooria

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 11.12.2023 kell 18.00

 

*T-kategooria (traktor)

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 17.01.2024 kell 18.00

 

*D-kategooria (buss)

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 17.01.2024 (e-õpe)


*BE-kategooria

mootorsõidukijuhi koolitus

algab 17.01.2024 (e-õpe)


*Tõstukijuhi koolitus

algab 16.12.2023 kell 9.00

 

 

Info ja registreerimine

tel. 5152340 või

tarmo@e-autokool.ee

______________________

*T-kategooria (traktor)
sõiduki rent eksamiks

Print

Täiendusõppe õppekava nimetus

BE-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava

Õppekavarühm

Transporditeenused

Õppevorm

Auditoorne või elektrooniline (teooria.ee)

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

Kõik, kes soovivad saada BE-kategooria juhtimisõigust.

Koolituskursusele võetakse õppima BE-kategooria auto juhtimisõigust taotlev isik, kes:

1) omab B-kategooria juhiluba või

2) omab esmast juhiluba ja B-kategooria auto juhtimisõigust. BE-kategooria autorongi juhtimisõigus antakse isikule mitte varem kui juhiloa taotlemisel.

Lisaks eelnevatele nõuetele peab koolituskursusele vastuvõtmiseks isik omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.

Õpperühma suurus

Piirangut ei ole.

Õppe eesmärk

Anda teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt BE-kategooria autorongi juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Eesmärgiks on luua eeldused:

  • vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
  • juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.

Õpiväljundid

Kursusel osalenu:

  • teab liiklusreegleid;
  • oskab jälgida liiklust;
  • oskab teha optimaalseid otsuseid;
  • oskab valitseda autorongi;
  • oskab näha ja ennetada ohte;
  • oskab tegutseda riske vältides.

Õppemeetodid

Õppemeetodid: loeng audiovisuaalsete õppevahendite kasutamisega, vestlus, arutelu, videoloengud, sõiduõpe.

Õppekava maht

Maht kokku: 5 tundi

  1. Teoreetiline õpe 3 tundi
  2. Sõiduõpe 2 tundi

Õppematerjalide loend

„Liiklusseadus“, „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” ja koolitaja materjalid.

Õppekeskkonna kirjeldus

Teooriaõpe toimub nõuetele vastavas õpperuumis, kaasaegsete videovahendite (interaktiivne tahvel) ja õppematerjalidega. Klassiruumid on sisustatud laudade ja toolidega.

 

Teooria.ee õppekeskkond (välja töötanud OÜ Teooria ja liiklusspetsialistid). Keskkond sisaldab: üle 1200 teooriaküsimuse (võimalik lahendada mh. teemade kaupa, oma vigadel põhinedes jm), videoloengud vastavalt õppekavajärgsetele teemadele, lisamaterjal- märgid, valdkonda tutvustavad ja silmaringi avardavad lisamaterjalid, „3D“ ringristmikud, õppekaardid. Lisaks vahe - ja lõpukontrollide võimalus. Suhtlusvõimalus kooliga ja teised õppekeskkonnalt seadusega nõutud lahendused.

 

Sõiduõpe toimub nõuetele vastavate mootorsõiduki ja haagisega. Platsiharjutused toimuvad muuks liikluseks suletud kõvakattega õppesõiduväljakul.

Lõpetamise tingimused

Juhi ettevalmistamise koolituskursuse lõpetamise eelduseks on:

  • teooriaõppe läbimine 80% ulatuses ja sõiduõppe läbimine 100% ulatuses;
  • teooria- ja sõidueksami sooritamine positiivselt;
  • õppekavas sätestatud õpiväljundite omandamine.

 

Teooria- ja sõiduõppe koolitus lõppevad eksamitega. Teooriaõpe lõpeb valikvastustega testiga.

 

Sõiduõppe koolitus lõppeb sõidueksamiga, kus positiivse hinnangu saamiseks, peab õpilane oskama käsitseda ja juhtida autorongi liikluses ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus. Sõiduõpetaja peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal.

 

Õpilane peab positiivselt sooritama eksamil platsiharjutused: tagurdamine boksi pöördega ja ohutu parkimine veose peale laadimiseks, autorongi koostamine ja lahutamine.

Väljastatavad dokumendid

Tunnistus.

Koolitaja esitab elektrooniliselt koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistrisse.

Koolitaja (kvalifikatsioon, õpi- või töökogemus)

BE-kategooria mootorsõidukijuhi teooria- ja sõiduõpetaja on Tarmo Tänavots. Tarmo on lõpetanud 2000 a. Eesti-Ameerika Ärikolledži ökonomisti erialal. Aktiivselt on ta tegutsenud teooria- ja sõiduõpetajana aastast 2004.

Koostaja:

Tarmo Tänavots

Kuupäev:

1.10.2023

 

BE-kategooria õppeteemad ja maht:

Teooriaõpe

Õppetunde

Sõiduõpe

Sõidutunde

Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

Autorongi ehitus

S1 Autorongi juhtimine õppeplatsil ja autorongi koostamine

Liiklusohutus

Liiklusalased seadused ja määrused

S2 Autorongi juhtimine liikluses

Teooriaeksam

SE Sõidueksam

KOKKU

3

KOKKU

2

Liiklusteooriaõppe auditoorse õppevormi ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja õppesõidutunni kestus on 45 minutit.

 

2. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE

2.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

2.1.1. Liiklusreeglite õppe eesmärk on:

2.1.1.1. kinnistada ja süvendada liiklusreeglite tundmist;

2.1.1.2. anda mitmesuguste liiklusolukordade analüüsimise ja hindamise oskust;

2.1.1.3. välja arendada riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võime ning

lugupidav hoiak teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes.

2.1.2. Autorongi asukoht sõites

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ja selgitada:

2.1.2.1. autorongi asukohta asulas ja asulavälisel teel sõites;

2.1.2.2. sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades autorongi pikkust ja laiust ning külgvahet;

2.1.2.3. tagurdamist pööretel ja tõusudel ja langudel;

2.1.2.4. ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes ja seda, millest sõltub ohutu pikivahe.

2.1.3. Teeandmiskohustus

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada teeandmiskohustuse ja eesõiguse kasutamise

omavahelist seost, arvestades autorongi liikumise eripära.

2.1.4. Sõidukiirus

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava

kiiruse erinevust ja tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse

valikul, sõites autorongiga tihedalt asustatud piirkonnas.

2.2. Autorongi ehitus

2.2.1 Autorongi koormamine

2.2.1.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas nõuetekohaselt koostada koormat ja kinnitada ning katta seda nii, et see ei:

2.2.1.1.1. ole ohtlik kaasliiklejatele;

2.2.1.1.2. ületa lubatud mõõtmeid, teljekoormust ja massi;

2.2.1.1.3. piira juhi vaatevälja;

2.2.1.1.4. varja sõiduki tulesid;

2.2.1.1.5. varja numbrimärke;

2.2.1.1.6. suurenda oluliselt kütusekulu;

2.2.1.1.7. saasta keskkonda.

2.3. Liiklusohutus

2.3.1. Koolitus peab andma õpilasele:

2.3.1.1. ohutunnetuse riski vältimiseks;

2.3.1.2. oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumist;

2.3.1.3. oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda.

2.3.2. Ohuolukorra ettenägemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi ning põhjustajaid, sealhulgas:

2.3.2.1. juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes;

2.3.2.2. väheste kogemustega juhte;

2.3.2.3. vähekaitstud liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt);

2.3.2.4. piiratud liikumisvõimega liiklejad;

2.3.2.5. mõningate sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;

2.3.2.6. sõitu eri viisil koormatud sõidukitega;

2.3.2.7. sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes ning sõitu vahelduvalt valge ja pimeda ajal;

2.3.2.8. metsloomade teele ilmumist.

2.3.3. Ohud pukseerimisel ja autorongiga sõitmisel

2.3.3.1. Ohud pukseerimisel

Pärast koolitust peab õpilane teadma pukseerimisega kaasnevaid ohtusid ja nende vältimise

võimalusi.

2.3.3.2. Ohud autorongiga sõitmisel

Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata:

2.3.3.2.1. autorongi pidurdusvõimet;

2.3.3.2.2. autorongi pidurdamisel tekkivaid ohte;

2.3.3.2.3. trajektoore ning jõude pööretel ja kurvis sõidul;

2.3.3.2.4. haagise mõju autorongi juhitavusele;

2.3.3.2.5. nõudeid ja ohte autorongiga manööverdamisel;

2.3.3.2.6. ohte autorongi tagurdamisel tõusul ja langul.

2.4. Liikluspsühholoogia

2.4.1. Koolitus peab andma õpilasele:

2.4.1.1. lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes ning oskuse hinnata ja endas arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustus- ja vastutusvõimet);

2.4.1.2. teadmised juhile vajalike võimete kohta;

2.4.1.3. oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.

2.4.2. Juhi tööd mõjutavad psühhofüsioloogilised omadused

2.4.2.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

2.4.2.1.1. reageerimise tähtsust ajapuuduses;

2.4.2.1.2. reageerimisaja pikkust sõltuvalt juhi füüsilisest ja psüühilisest seisundist,

tähelepanust ning liiklustihedusest;

2.4.2.1.3. reageerimisajal läbitavat teepikkust;

2.4.2.1.4. ärrituse mõju silmale;

2.4.2.1.5. vaatevälja piiratust;

2.4.2.1.6. nägemisvälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel;

2.4.2.1.7. nägemisteravuse erinevust vaateväljas;

2.4.2.1.8. kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju;

2.4.2.1.9. silma pimedusega kohanemise aega;

2.4.2.1.10. silma valgusega kohanemise aega;

2.4.2.1.11. nägemisteravuse sõltuvust east;

2.4.2.1.12. nägemisillusioonide tekke põhjusi;

2.4.2.1.13. vastu sõitva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu;

2.4.2.1.14. kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus;

2.4.2.1.15. vastu sõitva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;

2.4.2.1.16. kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont, tähelepanu jaotuvust, ümberlülitumist ja hajuvust.

2.5. Liiklusalased seadused ja määrused

2.5.1. Koolituse käigus peab õpilasele selgitama neid õigusakte, mis määravad juhi ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku. Pärast koolitust peab õpilane teadma:

2.5.1.1. nõudeid autorongi tehnoseisundi ja varustuse kohta.


3. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: ÕPPESÕIT

3.1. Autorongi koostamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.1.1. kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele:

3.1.1.1. pidurid;

3.1.1.2. rattad;

3.1.1.3. valgustusseadmed;

3.1.1.4. märgutuled;

3.1.1.5. tahavaatepeeglid;

3.1.1.6. haakeseade;

3.1.1.7. autorongi piduri- ja elektriühendused;

3.1.2. otsustada, kas haagist tohib vedukiga ühendada;

3.1.3. ühendada ja lahti ühendada haagist vedukist;

3.1.4. otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke.

3.2. Autorongi juhtimine õppeplatsil

Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada heal tasemel kõik sõidueksamil ettenähtud

sõiduharjutused.

3.3. Autorongi juhtimine liikluses

3.3.1. Sõidu alustamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu:

3.3.1.1. tee äärest, jälgides liiklust;

3.3.1.2. järgides teeandmise nõudeid.

3.3.2. Sõiduki paiknemine teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.2.1. valida õiget sõidurada ja sõiduki rida, arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust;

3.3.2.2. kasutada teepeenart;

3.3.2.3. kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid.

3.3.3. Paiknemine sõidurajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.3.1. sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas;

3.3.3.2. kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks;

3.3.3.3. kasutada naaberrada möödumiseks;

3.3.3.4. valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi.

3.3.4. Sõidukiiruse valik

3.3.4.1. Üldised nõuded

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.4.1.1. suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistataks taga

sõitjaid;

3.3.4.1.2. hoida ohutut kiirust.

3.3.4.2. Kiiruspiirangud

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.4.2.1. hoida ühtlast sõidukiirust;

3.3.4.2.2. hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas;

3.3.4.2.3. valida kiiruse, arvestades kehtivaid kiiruspiiranguid, teed ja teeolusid, sh poriga

pritsimise ohtu, ilma- ja nähtavustingimusi, auto seisundit ja koormatust, isiklikke

sõiduvõimeid, mitmesuguseid keskkonnamõjusid ning muid liiklustingimusi;

3.3.4.2.4. valida õige kiiruse, sõitmata põhjendamatult aeglaselt;

3.3.4.2.5. valida kiiruse nii, et on võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt takistuse ees).

3.3.5. Vastu sõitvad sõidukid

3.3.5.1. Kiirus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.5.1.1. valida vastutulevate sõidukitega kohtumisel sobiva kiiruse;

3.3.5.1.2. valida kiiruse nii, et vastutulevate sõidukitega kohtumine toimuks võimalikult ohutus kohas.

3.3.5.2. Paiknemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.5.2.1. valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobiva asukoha;

3.3.5.2.2. jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi.

3.3.6. Sõit liiklusvoos

3.3.6.1. Sõit teiste sõidukite ees

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.6.1.1. kiiresti kindlaks teha taga sõitja kiiruse ja kavatsused ning seda, kas pikivahe on

ohutu;

3.3.6.1.2. kergendada taga sõitjate möödasõitu;

3.3.6.1.3. aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks õigel ajal taga sõitjat ettekavatsetud

peatumisest.

3.3.6.2. Sõit teiste sõidukite järel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.6.2.1. hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades ilma- ja teeolusid, eessõitva sõiduki

mõju nähtavusele, kiirust, möödasõitvaid sõidukeid ja hoiatusmärguande õigeaegsust;

3.3.6.2.2. tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi;

3.3.6.2.3. hoida ohutut pikivahet, et vähendada pidurdamise ja kiirendamise vajadust.

3.3.6.3. Sõit teiste sõidukite kõrval

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.6.3.1. vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal;

3.3.6.3.2. arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust;

3.3.6.3.3. arvestada vajalikku külgvahet.

3.3.6.4. Sõiduraja vahetus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.6.4.1. vahetada sõidurada tiheda liikluse korral;

3.3.6.4.2. panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende

ümberreastumist;

3.3.6.4.3. vahetada sõidurada pidevjoont ületamata.

3.3.7. Ristmike ületamine

3.3.7.1. Enne ristmikku

Pärast koolitust peab õpilane ristmikule sõites oskama:

3.3.7.1.1. valida paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda;

3.3.7.1.2. olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama;

3.3.7.1.3. vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;

3.3.7.1.4. panna tähele tagapool toimuvat;

3.3.7.1.5. jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab

liiklusmärk;

3.3.7.1.6. jälgida reguleerija märguandeid;

3.3.7.1.7. olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele;

3.3.7.1.8. olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne.

3.3.7.2. Otsesõit ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.7.2.1. täita ristmikul tee andmise nõudeid;

3.3.7.2.2. ristmikul otse sõites:

3.3.7.2.2.1. jälgida nähtavust ristmikul ja pärast seda;

3.3.7.2.2.2. jälgida teiste liiklejate kavatsusi;

3.3.7.2.2.3. näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust;

3.3.7.2.2.4. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul;

3.3.7.2.2.5. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.

3.3.7.3. Parempööre ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.7.3.1. täita teeandmisnõudeid ristmikul;

3.3.7.3.2. ristmikult paremale pöörates:

3.3.7.3.2.1. anda õigeaegselt suunamärguande;

3.3.7.3.2.2. sõita võimalikult pärisuunavööndi parema ääre lähedale, arvestades autorongi

pöörderaadiust;

3.3.7.3.2.3. sooritada pööret võimalikult kitsal alal;

3.3.7.3.2.4. mitte ohustada autost paremal paiknevaid kaherattalisi sõidukeid;

3.3.7.3.2.5. pöörata tähelepanu vasakul toimuvale;

3.3.7.3.2.6. näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust;

3.3.7.3.2.7. tähele panna teiste liiklejate kavatsusi;

3.3.7.3.2.8. valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele;

3.3.7.3.2.9. kasutada aeglustusraja puudumisel teepeenart;

3.3.7.3.2.10. anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele;

3.3.7.3.2.11. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.

3.3.7.4. Vasakpööre ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.7.4.1. valida autorongi tagasipöördeks sobivat võimalust;

3.3.7.4.2. täita teeandmisnõudeid ristmikul;

3.3.7.4.3. pöörata ristmikult vasakule ja sealjuures:

3.3.7.4.3.1. anda õigeaegselt suunamärguannet;

3.3.7.4.3.2. sõita pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale;

3.3.7.4.3.3. pöörata tähelepanu vastutulevatele sõidukitele;

3.3.7.4.3.4. näidata tagant tuleva trammi ja möödasõitu lõpetava sõiduki juhile selgelt oma

kavatsust täita teeandmiskohustust;

3.3.7.4.3.5. panna tähele teiste liiklejate kavatsusi;

3.3.7.4.3.6. valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele;

3.3.7.4.3.7. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul;

3.3.7.4.3.8. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites;

3.3.7.4.3.9. anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele;

3.3.7.4.3.10. pärast pööret suurendada kiirust vältimaks teiste liiklejate takistamist.

3.3.7.5. Sõit ringristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.7.5.1. täita teeandmisnõudeid ringristmikul;

3.3.7.5.2. ringristmikul sõites:

3.3.7.5.2.1. paikneda õigesti, arvestades sõidusuunda ringilt väljasõidul;

3.3.7.5.2.2. näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust;

3.3.7.5.2.3. valida kiirust vastavalt liiklustihedusele, teeoludele ja ristmiku kujule;

3.3.7.5.2.4. panna tähele teiste liiklejate kavatsusi;

3.3.7.5.2.5. olla eriti tähelepanelik vähekaitstud sõidukite suhtes.

3.3.8. Vöötrada ja jalgrattatee

3.3.8.1. Üldosa

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.8.1.1. täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega lõikumise kohal;

3.3.8.1.2. vältida jalakäijate ja jalgratturite ohustamist;

3.3.8.1.3. vältida peatumist ülekäigurajal või jalgrattatee ja sõidutee lõikumise kohal.

3.3.9. Tagasipööre

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.9.1. valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades tee laiust,

nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid ning autorongi mõõtmeid;

3.3.9.2. pöörata tagasi, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.

3.3.10. Peatumine ja parkimine

3.3.10.1. Peatumine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.10.1.1. valida peatumiseks ohutut kohta, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust,

liiklusreegleid ja väljumise ohutust;

3.3.10.1.2. peatuda, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.

3.3.10.2. Parkimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.10.2.1. otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale;

3.3.10.2.2. parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;

3.3.10.2.3. kasutada parkimisala otstarbekalt;

3.3.10.2.4. võtta kasutusele abinõusid auto ja haagise iseenesliku liikuma hakkamise

vältimiseks;

3.3.10.2.5. võtta kasutusele abinõud selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada;

3.3.10.2.6. parkida liiklusmärkide ja liiklusreeglite kohaselt.

3.3.11. Möödasõit

3.3.11.1. Enne möödasõidu alustamist

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.11.1.1. kavandada möödasõitu;

3.3.11.1.2. sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja

külgvahe;

3.3.11.1.3. otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades:

3.3.11.1.3.1. nähtavust;

3.3.11.1.3.2. ristmike olemasolu;

3.3.11.1.3.3. ilma- ja teeolusid;

3.3.11.1.3.4. pimestamisohtu;

3.3.11.1.3.5. vastutulevaid sõidukeid;

3.3.11.1.3.6. vähekaitstud liiklejaid;

3.3.11.1.3.7. eessõitvaid sõidukeid;

3.3.11.1.3.8. võimalust pärast möödasõitu pärisuunavööndisse naasta;

3.3.11.1.3.9. taga sõitvaid sõidukeid;

3.3.11.1.3.10. autorongi kiirendusvõimet;

3.3.11.1.3.11. liiklusreegleid;

3.3.11.1.4. otsustada, millal anda märku möödasõiduks.

3.3.11.2. Möödasõidu ajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.11.2.1. sooritada ohutut möödasõitu, kiirendades autorongi ning jälgides teisi liiklejaid;

3.3.11.2.2. katkestada möödasõit ohu ilmnemisel;

3.3.11.2.3. arvestada möödasõidu ohutuks lõpetamiseks vajalikku pikivahet ja võimalust naasta pärisuunavööndisse.

3.3.11.3. Möödasõit mitmest sõidukist

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.11.3.1. mööda sõita mitmest järjestikku sõitvast sõidukist;

3.3.11.3.2. panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide märguandeid ja olla valmis ohutult

tegutsema.

3.3.11.4. Möödumine paremalt

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.11.4.1. otsustada, kas tohib ja saab mööduda paremalt, arvestades nähtavust,

pärisuunavööndi laiust, ohutut külgvahet, vähekaitstud liiklejaid ja liiklusreegleid;

3.3.11.4.2. valida möödumiseks ohutu kiiruse.

3.3.12. Maantee

3.3.12.1. Maantee

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.12.1.1. sõita maanteele kiirendusrajalt ja sealjuures tegutseda liikluses olenevalt nähtavusest ning valida kiiruse vastavalt liikluse rütmile ja tihedusele maanteel;

3.3.12.1.2. sõita maanteel ja sealjuures:

3.3.12.1.2.1. kasutada parempoolset sõidurida otsesõiduks ja pärisuuna vasakpoolset sõidurida

möödumiseks;

3.3.12.1.2.2. hoolitseda, et nähtavus vastab liikluse tihedusele ja kiirusele;

3.3.12.1.2.3. kiiresti reageerida taga sõitvate sõidukite juhtide kavatsustele;

3.3.12.1.2.4. pöörata erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele kõrvalteelt ja valida

vastavalt kiiruse, tehes teistele teele sõitmise ohutumaks;

3.3.12.1.2.5. valida sobiva kiiruse, vältides põhjendamatult aeglast sõitu;

3.3.12.1.3. maanteelt maha sõites anda varakult märku, sõita aeglustusrajale ja vähendada

sujuvalt kiirust.

3.3.13. Raudtee ja trammitee

3.3.13.1. Raudtee ületamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.13.1.1. jälgida raudteeliiklust;

3.3.13.1.2. valida sobiva kiiruse nii, et autorongi on võimalik peatada ohutus kauguses

tõkkepuust, rööbastest, foorist, liiklusmärgist või stoppjoonest;

3.3.13.1.3. anda raudteesõidukile teed;

3.3.13.1.4. täita raudtee ületamise nõudeid;

3.3.13.1.5. täita raudteeülesõidukohal nõudeid, mis käsitlevad autorongi mõõtmeid ja massi,

peatumist, möödasõitu ning juhi tegutsemist hädapeatumise korral ülesõidukohal.

3.3.13.2. Trammitee

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.13.2.1. jälgida trammiliiklust;

3.3.13.2.2. valida sobiva kiiruse nii, et autorongi on võimalik peatada ohutus kauguses

rööbastest, foorist, liiklusmärgist või stoppjoonest;

3.3.13.2.3. anda teed trammi peale minevatele ja trammist väljuvatele sõitjatele;

3.3.13.2.4. täita nõudeid, mis kehtivad trammiteega teedel ja käsitlevad:

3.3.13.2.4.1. trammile tee andmise kohustust;

3.3.13.2.4.2. peatumist ja parkimist trammitee läheduses;

3.3.13.2.4.3. möödasõitu;

3.3.13.2.4.4. trammitee kasutamist rööbasteta sõidukite poolt.

3.3.14. Teetööd

3.3.14.1. Sõit teetööde korral

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.14.1.1. järgida juhiseid (märgid jms) teetööde tegemise kohtades;

3.3.14.1.2. täita reegleid, mis kehtivad sisselülitatud kollase vilkuriga sõiduki suhtes;

3.3.14.1.3. sõita ohutu kiirusega, arvestades libeduse ohtu, teetöölisi, teeparandusmasinaid,

piiratud manööverdamisruumi ja varjatud ohu võimalusi.

3.3.15. Vähekaitstud liiklejad

3.3.15.1. Jalakäijad

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.15.1.1. jätta jalakäijatele piisavalt ruumi, kui sõiduteel ei ole kõnniteed või teepeenart;

3.3.15.1.2. anda teed vöötrajale astunud või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale;

3.3.15.1.3. valida keskkonnasõbraliku sõiduviisi, et vähendada heitgaasi ja müra mõju

lähiümbruse jalakäijaile ning vältida jalakäija pritsimist poriga.

3.3.15.2. Lapsed

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.15.2.1. pöörata erilist tähelepanu lastele, nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga:

3.3.15.2.1.1. näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande andmisega ja sõidu

aeglustamisega;

3.3.15.2.1.2. andes lastele aega põigata kõrvale või ületada teed;

3.3.15.2.1.3. andes lisaks märku tulede vilgutamisega või muul viisil või jäädes seisma;

3.3.15.2.2. valida selline sõiduviis, et vähendada heitgaase ja müra.

3.3.15.3. Vanurid ja puuetega inimesed

Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega

jalakäijatele:

3.3.15.3.1. näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega;

3.3.15.3.2. andes neile aega tee ületamiseks;

3.3.15.3.3. andes teed nägemispuudega inimestele, kes annavad sellest nõuetekohaselt märku;

3.3.15.3.4. andes lisaks märku tulede vilgutamisega või muul viisil või jäädes seisma.

3.3.16. Eriolukorrad

3.3.16.1. Seisvad sõidukid

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.16.1.1. valida ohutu kiiruse ja seisma jääda, et anda teed:

3.3.16.1.1.1. lastele, kes ületavad sõiduteed lasterühma tunnusmärki kandva bussi lähedal;

3.3.16.1.1.2. pärisuunalisele trammile minejatele ja sellelt tulijatele;

3.3.16.1.1.3. peatusest väljuvale ühissõidukile asulas, kus lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h;

3.3.16.1.2. hoida ohutut külgvahet seisvatest sõidukitest möödudes;

3.3.16.1.3. anda valgus- või helisignaaliga märku ohu ennetamiseks.

3.3.16.2. Eritalituse sõidukid

Sobiva võimaluse tekkimisel õpitakse eritalituse sõidukile tee andmist või õigel ajal seisma

jäämist pärast valgussignaali nägemist või helisignaali kuulmist.

3.3.16.3. Loomad teel või tee kõrval

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.16.3.1. vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda teel või tee läheduses on loom;

3.3.16.3.2. tunda ära teel piirkondi, kus on metsloomade teele ilmumise oht.

3.3.16.4. Organiseeritud inimrühm

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.16.4.1. arvestada võimalikke ohte inimrühmast möödumisel;

3.3.16.4.2. sõita inimrühma liikumist takistamata.

3.3.16.5. Hädapeatumine mootori- või muu rikke korral

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.16.5.1. võtta sõiduki liiklusohtlike rikete tekkimise korral kasutusele ohutusabinõud;

3.3.16.5.2. paigutada autorongi sõidutee äärde või teepeenrale, et vältida ohtu või teiste

sõidukite liikumise takistamist;

3.3.16.5.3. hoolitseda kaassõitjate turvalisuse eest;

3.3.16.5.4. kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka;

3.3.16.5.5. võtta kasutusele abinõusid tekkinud liiklustakistuse kõrvaldamiseks.

3.3.17. Tähelepanelikkus ja riskiteadlikkus

3.3.17.1. Tähelepanelikkus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.17.1.1. olla ettenägelik ja jälgida ümbrust, nii et saaks ohuolukordade tekkimise korral

rakendada vajalikud abinõud;

3.3.17.1.2. kavandada sõitu nii, et ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ümber põigata

ohutult;

3.3.17.1.3. saada ülevaadet liiklusest tahavaatepeeglite kaudu.

3.3.17.2. Liikluskorraldusvahendid ja reguleerija märguanded

Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda:

3.3.17.2.1. liiklusmärkidest;

3.3.17.2.2. foorituledest;

3.3.17.2.3. reguleerija märguannetest;

3.3.17.2.4. teemärgistest;

3.3.17.2.5. ohutusseadmetest ristumisel raudtee või trammiteega;

3.3.17.2.6. teiste juhtide märguannetest ja sõidukitähistest;

3.3.17.2.7. muudest liiklusnõuetest.

3.3.17.3. Riskiteadlikkus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.17.3.1. sõita ohte ennetavalt ja olla valmis reageerima, arvestades:

3.3.17.3.1.1. autorongi eripära asukoha valikul liikluses;

3.3.17.3.1.2. teiste liiklejate võimalikku vale käitumist;

3.3.17.3.1.3. varjatud ohte;

3.3.17.3.1.4. isiklikke kogemusi ja harjumusi;

3.3.17.3.2. sõita sujuvalt, arvestades üldisi keskkonnakaitsenõudeid ja oma terviseriske.

3.3.17.4. Ohuolukorrad liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama ära tunda ja ette näha ohuolukordi, et

3.3.17.4.1. tunnetada märke, mis võivad viidata riskidele;

3.3.17.4.2. teada, millal on vaja olla valmis pidurdama;

3.3.17.4.3. teha õigeid otsuseid;

3.3.17.4.4. rakendada sobivaid abinõusid ohuolukorra vältimiseks.

3.3.17.5. Hoiakud

Pärast koolitust peab õpilane oskama vältida liiklusõnnetust ja selleks

3.3.17.5.1. arvestama teiste liiklejatega;

3.3.17.5.2. järgima liiklusreegleid;

3.3.17.5.3. saama aru, et ta ise on liikluses veel vilumatu;

3.3.17.5.4. näitama üles erilist tähelepanu algajate juhtide ja vähekaitstud liiklejate suhtes.

3.3.18. Tegutsemine sõidul rasketes ilmastikuoludes

3.3.18.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.18.1.1. arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavusega

oludes;

3.3.18.1.2. olla valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele;

3.3.18.1.3. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele;

3.3.18.1.4. valida ohutut kiirust, arvestades piiratud nähtavust;

3.3.18.1.5. valida ohutut piki- ja külgvahet eessõitjate, vastu sõitjate ja teeserva suhtes;

3.3.18.1.6. valida õiget valgustust;

3.3.18.1.7. vältida teiste liiklejate pritsimist vee ja poriga.

3.3.18.2. Sõit pimeda ajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.18.2.1. teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal;

3.3.18.2.2. hoolitseda, et nähtavus oleks küllaldane, ja ära kasutada teiste sõidukite valgustatud ala;

3.3.18.2.3. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele, nagu metsloomad,

vähekaitstud liiklejad, kes ei kanna helkurit ega ole pimedas nähtavad;

3.3.18.2.4. hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede puhul märjal asfaldil, kuival asfaldil ja lumega kaetud teel;

3.3.18.2.5. hinnata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest;

3.3.18.2.6. sõita pimedas ja oskama:

3.3.18.2.6.1. ümber lülitada tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul;

3.3.18.2.6.2. valida õigeid tulesid vastavalt tee valgustatusele;

3.3.18.2.6.3. valida õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel;

3.3.18.2.7. valida sobivat paiknemist teel, arvestades:

3.3.18.2.7.1. vastutulevate sõidukite paiknemist;

3.3.18.2.7.2. takistusi, mida on raske märgata;

3.3.18.2.7.3. vähekaitstud liiklejaid;

3.3.18.2.7.4. ohtu, et teel on jalakäijaid;

3.3.18.2.7.5. valida sobivat kohta peatumiseks ja parkimiseks.

3.3.18.3. Sõit libedal teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

3.3.18.3.1. arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel;

3.3.18.3.2. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele libeda tee ohtudele;

3.3.18.3.3. ette näha ilmaolude ja koha järgi musta jää tekkimise võimalusi;

3.3.18.3.4. alustada sõitu libedal teel ja kiirendada autorongi, vahetades käike ja muutes

gaasipedaali asendit, et veorataste ja teekatte haardumine ei katkeks ning rattad ei hakkaks

libisema;

3.3.18.3.5. pidurdada libedal teel kiiruselt 40 km/h seismajäämiseni, saavutades lühima

aeglustusmaa;

3.3.18.3.6. tugevalt pidurdada kiiruselt 60 km/h erisugustel teekatetel vasaku ja parema ratta all nii, et säiliks otsesuund;

3.3.18.3.7. tugevalt pidurdada libedal teel kiirusel 60 km/h järgneva möödumisega takistusest;

3.3.18.3.8. rakendada selliseid juhtimisvõtteid, mis vähendavad külglibisemist teel, sh

kurvisõidul;

3.3.18.3.9. vältida autorongi sattumist käärasendisse;

3.3.18.3.10. valida õige kiiruse, arvestades tee laiust ja suunda, autorongi rehvide iseärasusi

ning kaasliiklejaid.

 
Joomla 1.5 Templates by JoomlaShine.com