Teated

Koolitused:

*Veoauto- ja
bussijuhi täiendkoolitus
(35h) algab
15.12.2018 kell 10.00

*Veoauto- ja
bussijuhi täiendkoolitus
(35h) algab
5.01.2019 kell 10.00

*C-ja CE-kategooria
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
14.01.2019 kell 18.00

*D-kategooria (buss)
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
19.12.2018 kell 18.00

*T-kategooria (traktor)
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
19.12.2018 kell 18.00

*B-kategooria
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
18.12.2018 kell 18.00

Info ja registreerimine

tel. 5152340 või
tarmo@e-autokool.ee

______________________
*T-kategooria (traktor)
sõiduki rent eksamiks

Print

VEOAUTOJUHI KIIRENDATUD AMETIKOOLITUSE ÕPPEKAVA

 


 

Veoautojuhi kiirendatud ametikoolitusele tuleb õppima juht, kes esmakordselt taotleb kutsetunnistust või kellele C1-, C1E-, C või CE- kategooria juhiluba on väljastatud peale 2009. aasta 10. septembrit.

Koolitusel osalemiseks esitab isik koolitajale:
1) juhiloa;
2) isikut tõendava dokumendi;
3) pädevustunnistuse, kui juhiloal puudub vastav kirje;
4) koolitaja väljastatud tunnistuse eelnevalt läbitud koolituse kohta, kui isik soovib eelnevalt läbitud koolituse arvestamist.

Õppemeetodid: loeng audiovisuaalsete õppevahendite kasutamisega, vestlus, arutelu, analüüsid ja praktilised harjutused sõidumeeriku simulaatoril.

Kiirendatud ametikoolituse õppemaht on 130 teooriatundi ja 10 õppesõidutundi. Õppetunni kestus on 45 minutit. Õppesõiduks kasutatakse veoautot SCANIA P124 LB4X2NA 420.

Sõidutundide eesmärk on eelkõige arendada õpilase säästliku sõidu oskust, sõiduki valitsemist erinevates teeoludes ning vahelduvates ilmastikutingimustes.

Kiirendatud ametikoolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste ja praktilise töö eksamiga. Teoreetilise eksami eesmärgiks on selgitada objektiivselt välja õppija teadmised ja hoiakud kõikides läbitud teemades. Eksamil on 50 valikvastustega küsimust. Teoreetiliste teadmiste eksam on sooritatud, kui eksamineeritav vastab õigesti vähemalt 35 küsimusele.

Praktilise töö eksamil on 3 individuaalset harjutust. Harjutused on valitud järgmistest teemadest:

· liiklusreeglid ja liikluspsühholoogia;

· veoseohutus;

· sõidumeeriku kasutamine;

· autojuhi tööohutus ja ergonoomia;

· harjutused õppeväljakul või õigete juhtimisvõtete kasutamine liikluses;

· sõiduki põhiagregaatide, süsteemide või varustuse kasutamine.

Õppejõud:

Tarmo Tänavots

Tarmo on lõpetanud 2000 a. Eesti-Ameerika Ärikolledži ökonomisti erialal. Aktiivselt on ta tegutsenud teooria- ja sõiduõpetajana aastast 2004.

Gunnar Roov

Omab üleüldist õpetamise kogemust 25 aastat. On lõpetanud Tallinna Kõrgema Tehnikakooli autotehniku erialal. On töötatud nii veoauto- kui ka bussijuhina 10 aastat nii Eestis kui ka Euroopas.

Sõiduki tundmine ja käsitsemine

Pärast koolitust õpilane:

1) teab sõiduki põhiagregaatide ja süsteemide tööpõhimõtteid, kasutamise piiranguid, sagedamini esinevaid rikkeid ning nende kõrvaldamise viise;

2) oskab kasutada sõiduki põhiagregaate ja süsteeme nõuetekohaselt, optimaalselt ja rikkeid ennetavalt ning oskab arvestada nende kasutamise piiranguid;

3) teab sõiduki põhiagregaatidele, süsteemidele, varustusele ning sõidumeerikule ja kiiruspiirikule kehtestatud tehnonõudeid;

4) teab sõiduki mõõtmetest tulenevaid ohte, eelkõige seoses vähekaitstud liiklejatega;

5) oskab diagnoosida auto põhiagregaatides ja süsteemides esinevaid rikkeid, leida rikete põhjuseid ning võimalusel neid kõrvaldada;

6) oskab valida nõuetekohaseid rehve sõltuvalt teekonnast, auto massist, kiirusest ja otstarbest;

7) oskab hinnata sõiduki tehnonõuetele vastavust enne teeliiklusesse asumist;

8) teab veoseveoks ettenähtud sõiduki lubatud mõõtmeid ja masse ning nende mõõtmise või määramise põhimõtteid;

9) vedukit ja haagist ühendavate juhtmete ja nende pistikute ehitust ning ühendamise nõudeid.

Vedude korraldus

Pärast koolitust õpilane teab:

1) autovedude olemust, partnerite ja kontaktisikute erinevaid nõudmisi ja ootusi;

2) autovedude tähtsust vedude üldises mahus;

3) autoveo liikide iseärasusi riigisisesel, rahvusvahelisel, oma kulul korraldataval veol ja veol tasu eest ning autovedudel kasutatavaid ettevõtlusvorme ja nende erisusi;

4) autoveo tegevusalale juurdepääsu ning tegevusalal tegutsemise nõudeid, välislepinguid ning neist tulenevaid piiranguid, vedaja vastutust autoveo korraldamisel ja veolubade süsteemi;

5) veoseveo korraldust reguleerivaid õigusakte, erinevaid veoliike ja veoseveol nõutavaid dokumente;

6) erinevusi Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vedudel, tollipiiride ületamisel;

7) järelevalvepõhimõtteid, järelevalveametite õigusi ja tehnoülevaatuse läbiviimise nõudeid.

8) teab autojuhi õigusi, kohustusi ja vastutust veoste laadimisel, kinnitamisel ja katmisel;

9) teab suuremõõtmelise ja raskekaalulise autoveo erinõudeid, nõudeid sõidukile ja selle tähistamisele, veoteele ning dokumentidele;

10) teab veoste laadimise, kinnitamise ja katmise põhimõtteid ja nõudeid erinevatel vedudel, sobiva sõiduki valiku põhimõtteid ja nõudeid lähtuvalt veose liigist ja kujust ning erinevat liiki ja kujuga veoste kinnitamise ja toestamise võtteid;

11) oskab paigutada veose laadimisel veos ohutult, ühtlaselt ja tasakaalustatult, et vältida lubatud mõõtmete ja masside ületamist, auto ebastabiilset koormist ning veose ohtlikku paigutust;

12) teab enamkasutatavate kinnitus- ja katmisvahendite liigitust ja kasutamise nõudeid;

13) oskab valida ja kasutada sobilikke kinnitus- ja katmisvahendeid peamiste veosegruppide nõuetekohaseks kinnitamiseks ja katmiseks;

14) oskab arvutada veose kinnitusvahendite nõutavat tugevust ja kinnitusvahendite arvu sõltuvalt saadetise massist ja mõõtmetest;

15) teab konteinerite, kaubaaluste ja paakide kasutamise reegelid tükikaupade, puistekaupade, gaasiliste ainete ja vedelike veol;

16) teab pakendite liigitust, kasutatavaid materjale, märgistamist, mõõtmeid ja kasutamise korda;

17) teab kiiresti riknevate toidukaupade veoga seonduvaid erinõudeid;

18) teab ohtliku veose mõistet ja ohtliku veose veo erikorra üldpõhimõtteid.

Sõidumeerik

Pärast koolitust õpilane oskab kasutada mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikut, oskab salvestada sõidumeerikus nõutavaid andmeid, teha digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikust väljatrükke ja sisestada sellesse vajalikke andmeid ning kanda sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile käsitsi kandeid (sõidumeeriku silmulaator).

Töö- ja puhkeaeg

Pärast koolitust peab õpilane teadma sõidu- ja puhkeaja planeerimise ja arvestamise valdkonnaga seonduvaid nõudeid.

Liikluspsühholoogia

Koolitus peab andma õpilasele:

1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate suhtes;

2) oskuse hinnata ja arendada endas liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustusvõimet, vastutustunnet);

3) teadmised juhile vajalike võimete kohta;

4) oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.

Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju:

1) mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale;

2) ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale;

3) tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure, tervislik seisund ja teised halva meeleolu kaasmõjurid);

4) liiklusohu suurenemisele.

Erilised isikuomadused

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks on ohtliku iseloomuga

käitumisviisideks agressiivsus, impulsiivsus, ameti- või isikupositsiooni rõhutamine.

Selgitada võimalikke pingeallikaid liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning

pinge mõju liiklusohutusele.

Õpilane peab oskama kirjeldada:

1) mis on grupisurve (kaasliiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib

grupisurvega kaasaminek;

2) negatiivse grupisurve eeldusi liiklusõnnetusteks;

3) isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele;

4) isiksuseomadusi, mis ei lase alluda grupisurvele;

5) eeskujulikku käitumist, mis avaldab teistele head mõju.

Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas isiklikud motiivid ja varasemad kogemused mõjutavad juhi käitumist;

2) väsimuse tunnuseid;

3) väsimuse mõju liiklusohutusele;

4) väsimuse mõju nägemisele;

5) väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile;

6) väsimuse mõju enesehinnangule;

7) milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule;

8) millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ning millal tohib pärast alkoholi tarvitamist juhtida sõidukit;

9) ohte, mis tekivad, kui sõidukit juhitakse alkoholi- või narkootikumiuimas;

10) tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkootikumiuimas või teatud ravimite mõju all;

11) ohte, mis võivad tekkida mobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal.

Säästlik juhtimine

Pärast koolitust õpilane:

  • teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
  • teab, kuidas jälgida kütuse kulu;
  • on rohkem motiveeritud sõidukit kasutades keskkonda säästma;
  • mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.

Kaitslik juhtimine, liiklusohutus

Koolitus peab:

1) kujundama positiivse suhtumise teistesse liiklejatesse ja looduskeskkonda;

2) andma piisava ohutunnetuse asjatu riski vältimiseks liikluses;

3) andma teadmised liiklusohtlikesse olukordadesse sattumise ärahoidmiseks;

4) andma oskused võimalike ohuolukordade ennetamiseks.

Ohuolukorra tunnetamine

Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma ohuolukordade tekkimise põhjusi ning põhjustajaid:

1) teiste liiklejate vastu tähelepaneliku hoiakuta juhte;

2) väära enesehinnanguga ja oma oskusi ülehindavaid juhte;

3) muutuvate ilma- või teeoludega mittearvestamist;

4) vähest sõidukogemust;

5) vähekaitstud liiklejaid (jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid);

6) piiratud liikumisvõimega (vanurid, nägemis- ja füüsiliste puuetega isikud) või kuulmispuudega liiklejaid;

7) ootamatult teele ilmuvaid ulukeid ja koduloomi;

8) mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;

9) alkoholi või narkootiliste (psühhotroopsete) ainete kasutamist;

10) juhtimist sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist.

Olukorra hindamine

Pärast koolitust peab õpilane teadma ohuolukordades kasutatavaid ohutuid juhtimisvõtteid ja oskama:

1) hinnata ohu võimalikku iseloomu;

2) arvestada, et teine liikleja võib liiklusreeglite sätteid tõlgendada teisiti kui tema.

Liiklusõnnetused ja -kahjustused, nende põhjused ja iseloom

Pärast koolitust peab õpilane:

1) teadma liiklusõnnetuste tekkepõhjusi;

2) teadma tüüpilisi ootamatult tekkida võivaid liiklusolukordi, kus juhil tuleb tegutseda ajapuuduses ja teabevaeguses;

3) teadma liiklusolukordade keerukust mõjutavaid tegureid;

4) oskama käituda õigesti liiklusõnnetuse korral, ennetada õnnetusest tulenevalt lisaohtu, kutsuda abi, vormistada vajalikke dokumente.

Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes

Pärast koolitust õpilane:

· teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;

· teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.

Logistika ja transpordiökonoomika alused

Pärast koolitust õpilane:

  • omab ülevaadet logistika valdkonnast kui tervikust ja mõistab selle osatähtsust majanduses;
  • oskab määratleda logistika eesmärke, logistilisi funktsioone ja seostab erinevaid protsesse tarneahelas;
  • teab transpordiökonoomika aluseid ja selgitab veoettevõtte kuluarvestuse põhimõtteid.

Kindlustus

Pärast koolitust õpilane teab autovedudel kasutatavaid kindlustusi.

Infrastruktuur

Pärast koolitust õpilane teab:

· transpordi infrastruktuuri kasutamise, maksustamise ning teekonna planeerimise põhialuseid ning piiranguid.

Tööohutus ja töökaitse

Pärast koolitust õpilane:

· teab poolte õigusi, kohustusi ja vastutust tulenevalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest;

· teab tööõnnetuse põhjuseid teel, laadimisel ja sõiduki hooldamisel, riskitegureid, tööõnnetusega seotud lisaohte, tööõnnetuse ennetamise põhimõtteid ning vajalikke tegevusi õnnetuse toimumisel;

· teab autojuhi terviseriski põhjuseid, sealhulgas stress, müra, vibratsioon, saastatud õhk, pikka aega istumine, töö- ja puhkeaja nõuete eiramine, tavatud tööajad, muutuvad ilmastikutingimused;

· teab juhi töökoha ergonoomiat ja valedest töövõtetest tulenevaid ohte;

· oskab tuvastada ohte, hinnata nendega seotud riske ning astuda samme, et enda ja teiste riske piirata;

· oskab korraldada oma ümbrust nii, et tagada enda ja teiste tervis ning ohutus.

 

 
Joomla 1.5 Templates by JoomlaShine.com