A-kategooria õppeteemad ja maht:

Liiklusteooriaõppe auditoorse õppevormi ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja õppesõidutunni kestus on 45 minutit.

TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID

1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest

Pärast koolitust õpilane:

1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;

1.1.2. teab õppetöö korraldust;

1.1.3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente;

1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.

1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine

Pärast koolitust õpilane:

1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest;

1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani;

1.2.3. teab, kuidas autokool toetab iseseisvat õppimist ja kellelt saab vajaduse korral abi.

1.3. Mootorratta turvalisus

Pärast koolitust õpilane:

1.3.1. mõistab mootorratta kasutusjuhendiga tutvumise olulisust;

1.3.2. teab mootorratta tüüpe ja nende erinevusi ning iga tüübi kohta tegureid, mis suurendavad riske;

1.3.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid;

1.3.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on

motiveeritud turvavarustust kasutama;

1.3.5. teab mootorrattale istumise ja sellelt mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid;

1.3.6. teab mootorratta eri mehhanismide tööpõhimõtteid;

1.3.7. teab kasutatavale mootorrattale ajakohaseid tehnoseisundi nõudeid;

1.3.8. teab keskkonnanõudeid mootorratta kasutamisel;

1.3.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta

juhitavusele.

1.4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites

Pärast koolitust õpilane:

1.4.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada;

1.4.2. teab mootorratta asukoha valikuga seotud reegleid;

1.4.3. teab, kuidas teel valida mootorratta asukoht, et vältida riski ja säästa keskkonda;

1.4.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima.

1.5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

Pärast koolitust õpilane:

1.5.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes mootorratta

juhtimisega asulas;

1.5.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud

riskidest ja nende vältimise võimalustest;

1.5.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele

kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.

1.6. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine

Pärast koolitust õpilane:

1.6.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi;

1.6.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid probleemülesande

lahendamisel rakendada;

1.6.3. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid

(pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).

1.7. Grupis sõit

Pärast koolitust õpilane:

1.7.1. teab grupis sõitmisel eri võimalusi grupi ülesehitamiseks (grupis olevate mootorrataste

asukoht teel), lähtudes grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta

iseärasustest, juhi kogemusest jms;

1.7.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus;

1.7.3. teab grupis sõitmisel eri võimalusi teavet vahetada, nagu käeviiped, raadiojaamade

kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine;

1.7.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside

kokkuleppimise tähtsust.

1.8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Pärast koolitust õpilane:

1.8.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis

sõites, mootorratta tüübist tulenev jms);

1.8.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud

sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees

sõitvatest sõidukitest mööda sõita.

1.9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes

Pärast koolitust õpilane:

1.9.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab sõitmisel neid arvestada;

1.9.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid

ohte oma käitumisega vältida;

1.9.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga

kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides

ning hädapeatuse korral;

1.9.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele

kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse

vähendamisega;

1.9.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;

1.9.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.

2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID

2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus

Pärast koolitust õpilane:

2.1.1. oskab teostada mootorratta sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mootorratta

käsiraamatut;

2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;

2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust

kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;

2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;

2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest põhjustatud ohte;

2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.

2.2. Mootorratta käsitsemine

Pärast koolitust õpilane:

2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab

jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;

2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab

sooritada erimanöövreid;

2.2.3. omab realistlikku arusaama mootorratta käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja

nõrkadest külgedest;

2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

2.2.5. on motiveeritud mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel

Pärast koolitust õpilane:

2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu

õppimise alustamiseks erinevates liiklusolukordades;

2.3.2. omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;

2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel;

2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega

vältida;

2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu

ning tervise eest;

2.3.6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest

ja nõrkadest külgedest;

2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega

teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklusolukordades

Pärast koolitust õpilane:

2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja

keskkonda säästvalt;

2.4.2. oskab teel erinevates liiklusolukordades kasutada asjakohaseid toimetulekuoskusi;

2.4.3. teab eri liiklussagedusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega

vältida;

2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu

ning tervise eest;

2.4.5. omab realistlikku arusaama eri liiklussagedusega teedel sõitmisega seotud isiklikest

tugevatest ja nõrkadest külgedest;

2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega eri

liiklussagedusega teedel, ning oskab liikluskäitumises nendega arvestada;

2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;

2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;

2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima antud teelõigul lubatud

suurima sõidukiirusega.

2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Pärast koolitust õpilane:

2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;

2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;

2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;

2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis;

2.5.5. omab realistlikku arusaama möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud

isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest.

2.6. Mootorratta juhtimine plaanitud teekonnal

Pärast koolitust õpilane:

2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita;

2.6.2. mõistab, et sõitu plaanides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil plaanima;

2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tema

kui juhi käitumist, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.