Teated

Koolitused:

*Veoauto- ja
bussijuhi täiendkoolitus

(35h) algab
13.10.2018 kell 10.00

*Veoauto- ja
bussijuhi kiirendatud
ametikoolitus (70h) algab
27.10.2018 kell 10.00

*C-ja CE-kategooria
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
22.10.2018 kell 18.00

*D-kategooria (buss)
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
21.11.2018 kell 18.00

*T-kategooria (traktor)
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
19.12.2018 kell 18.00

*B-kategooria
mootorsõidukijuhi
koolitus algab
18.12.2018 kell 18.00

Info ja registreerimine

tel. 5152340 või
tarmo@e-autokool.ee

______________________
*T-kategooria (traktor)
sõiduki rent eksamiks

Print

 

Nõuded CE-kategooria mootorsõiduki juhi õpingute alustamiseks

Koolituskursustele võetakse õppima CE-kategooria autorongi juhtimisõigust taotlev isik.

CE- kategooria autorongi sõiduõpet võib läbi viia juhul, kui isikul on C- kategooria juhtimisõigus.

Lisaks eelnevatele nõuetele peab koolituskursusele vastuvõtmiseks isik omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.

Liiklusteooriaõppe auditoorse õppevormi ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja õppesõidutunni kestus on 45 minutit.

Õppemeetodid: loeng audiovisuaalsete õppevahendite kasutamisega, vestlus, arutelu, analüüsid.

Kontroll ja hindamine: teooriaõppe vahekontrollis  peab õpilane sooritama testi, kus kontrollitakse õpilase omandatud teadmisi.  Valikvastustega testis on 60 küsimust. Positiivse hinnagu saamiseks peab olema õigeid vastuseid vähemalt 56.

Sõiduõppe vahekontroll peab näitama, kas õpilane on omandanud õppeväljakul kõik õppekavas olevad sõiduvõtted. Vahekontrolli edukalt sooritanud õpilane saab jätkata sõitu liikluses.

Teooria- ja sõiduõppe koolitus lõppevad eksamitega.

Teooriaõpe lõpeb valikvastustega testiga, kus on 60 küsimust. Positiivse hinnagu saamiseks peab olema õigeid vastuseid vähemalt 56.

Sõiduõppe koolitus lõppeb sõidueksamiga, kus positiivse hinnagu saamiseks, peab õpilane oskama käsitseda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus. Sõiduõpetaja peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Õpilane peab positiivselt sooritama eksamil platsiharjutused.

Juhi ettevalmistamise koolituskursuse lõpetamise eelduseks on:

·         sõiduõppe koolituse läbimine 100% ulatuses ja teooriaõppe vähemalt 80% ulatuses;

·         teooria- ja sõidueksami sooritamine positiivselt;

·         õppekavas sätestatud õpiväljundite omandamine.

Juhi koolituse läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistris.

Õppetöö kestab vähemalt 3 nädalat.

CE- kategooria mootorsõiduki juhi teooria- ja sõiduõpetaja on Tarmo Tänavots. Tarmo on lõpetanud 2000 a. Eesti-Ameerika Ärikolledži ökonomisti erialal.

Aktiivselt on ta tegutsenud teooria- ja sõiduõpetajana aastast 2004.

Hetkel on ta A-, B-, C-, CE- ja T-kategooria mootorsõiduki juhi teooria- ja sõiduõpetaja.

 

 

ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA

TEOORIAÕPE

Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

Liiklusreeglite õppe eesmärk on:

1) kinnistada ja süvendada liiklusreeglite tundmist;

2) anda mitmesuguste liiklusolukordade analüüsi ja hindamise oskust;

3) välja arendada riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võimet ning

lugupidavat hoiakut teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes.

Mõisted

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada varemõpitud mõisteid ning mõisteid, mis on

seotud autorongi, haagise, poolhaagise ja kerghaagisega.

Liikluskorraldus

Pärast koolitust peab õpilasel olema:

1) teadmised reguleerija ning kontrollija volitustest ja tegevusest;

2) oskus selgitada reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende

korral;

3) oskus selgitada foori tulede tähendusi ja liiklejate lubatud liikumissuundi nende korral;

4) oskus selgitada liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi ning teada nende

mõjupiirkondi;

5) oskus selgitada piltidel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust.

Juhi märguanded

Pärast koolitust peab õpilane teadma ja oskama selgitada juhi märguandeid.

Autorongi asukoht sõites

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ja selgitada:

1) autorongi asukohta asulas ja asulavälisel teel sõites;

2) sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades autorongi pikkust ja laiust ning külgvahet;

3) tagurdamist pööretel ja tõusudel-langudel;

4) ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes ja seda, millest sõltub ohutu pikivahe.

Teeandmiskohustus

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada teeandmiskohustuse ja eesõiguse kasutamise

omavahelist seost, arvestades autorongi liikumise eripära.

Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ohutuks möödasõiduks (möödumiseks)

vajalikke tingimusi ja ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel ning vajalikke piki-

ja külgvahesid.

Sõidukiirus

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava

kiiruse erinevust ja tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse

valikul, sõites autorongiga tihedalt asustatud piirkonnas. Kiiruse piirangud.

Peatumine ja parkimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama seletada üldisi nõudeid peatumisel ja parkimisel ning

sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu.

Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) silmsideme loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja

kavatsuse mõistmiseks;

2) võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse

mõistmisest.

Vähekaitstud liiklejad

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad

juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud.

Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee

ja rööbastee lõikumise kohal;

2) selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad.

Valgustusseadmed

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) selgitada tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes, arvestades

autorongi eripära;

2) selgitada tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi.

Mootorsõiduki pukseerimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) pukseerimise mooduseid ja tingimusi;

2) nõudeid pukseeriva sõiduki kohta ja selle juhile;

3) nõudeid pukseeritava sõiduki juhile;

4) nõudeid ühenduslüli kohta;

5) pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi kokkulepitud märguandeid;

6) millistel juhtudel pukseerimine on keelatud.

Autorongi tähistamine

Pärast koolitust peab õpilane tundma autorongi tähistamist mitmesuguste veoste veol.

Liiklus õuealal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) põhjendada õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi;

2) kehtestatud piiranguid ja nende vajadust.

Liiklus kiirteel

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kiirteele sõitmise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega;

2) kiirteel liiklemise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega.

Liiklus muutsuunaliiklusega teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada muutsuunaliiklusega teel sõitmise iseärasusi.

Sõit tunnelis

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning

valgustusseadmete kasutamise nõudeid.

Sõit jääteel

Pärast koolitust peab õpilane teadma:

1) kehtestatud sõidukorda;

2) ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu.

Sõit sadamates ja parvlaevadel

Pärast koolitust peab õpilane teadma sadamates sõitmise korda ning nõudeid parvlaevadel

viibimise, neile peale- ja neilt mahasõidu korda.

Piiripunktide läbimine

Pärast koolitust peab õpilane tundma autoga piiripunktide läbimise korda.

Autorongi tundmine

Autorongi seadmete ja süsteemide otstarve, kontrollimine, hooldus ja tehnoseisund

Pärast koolitust peab õpilane:

1) tundma mitmesuguste autorongide, sh nende osade:

· haagiseveduki,

· sadulveduki,

· täishaagise,

· poolhaagise,

· kesktelghaagise,

· sihtotstarbeliste haagiste tüüpe ja otstarvet ning loetletud osadest koostatud autorongide nimetusi;

2) oskama joonisel näidata sõiduki põhiosi ja oskama selgitada haagise (poolhaagise)

ühendamist autoga, s.t autorongi koostamist;

3) oskama käsiraamatu abil selgitada tehnilisi andmeid, mis on vajalikud sõiduki kasutamisel;

4) oskama leida registreerimistunnistuselt põhiandmeid;

5) oskama selgitada, kuidas sõiduki regulaarne kontroll ja hooldus võivad vähendada

kütusekulu ja keskkonnakahjulikke mõjusid;

6) oskama selgitada kütuse, õlide ja sõidukite puhastus- ja hooldusvahendite mõju

keskkonnale.

Elektriseadmed

Pärast koolitust peab õpilane oskama joonisel näidata:

1) valgustus- ja signalisatsiooniseadmete asukohti, otstarvet, kasutamist ja hooldust;

2) auto ja haagise vahelisi elektriühendusi.

Pidurid

Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise või näitvahendite abil selgitada:

1) piduriajamite ja -mehhanismide ehitust ning võimalikke rikkeid;

2) õhkpiduri tööpõhimõtet;

3) kuidas leida pidurite rikkeid;

4) mitmesuguste külmumistõrjukite otstarvet;

5) eri liiki abipidurite (näiteks mootorpiduri) tööpõhimõtet;

6) mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS) iseärasusi;

7) ohte, mis võivad tekkida õhkpiduriga sõiduki pukseerimisel;

8) mitmesuguste haagise pidurisüsteemide tööpõhimõtet ning näitama tegelikkuses auto ja

haagise pidurisüsteemide ühendamist.

Rattad

Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise või näitvahendite abil selgitada:

1) eri rehvitüüpide omadusi ja tähistust;

2) rehvi ebaõiget kulumist ja selle põhjusi;

3) naastrehvi kasutamise eeskirju ja nõudeid;

4) vale rehvi õhurõhu tagajärgi rehvile;

5) tagajärgi, mis võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata;

6) ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste

vahele on kinni kiildunud võõrkeha;

7) sõiduviisi mõju rehvide kulumisele;

8) eri rehvitüüpide valiku aluseid;

9) tunnuseid, mis viitavad nõrgalt kinnitatud ratastele.

Autorongi sõidutehnilised omadused

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas järgmised tegurid mõjutavad

autorongi sõiduomadusi:

1) eri veorattakombinatsioonid;

2) massi jaotus;

3) teljekoormus;

4) rehvid ja õhurõhk nendes;

5) veos (ka vedelik paakautos, -haagises);

6) üle ja alajuhitavus;

7) tuul.

Autorongi erivarustus

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõidumeeriku, mitmesuguste haakeseadmete,

kabiini ja veokasti, furgooni, kastikalluti, vahetuskere, luuktõstuki, varuratta kinnituse jms

otstarvet ja kasutamist.

Autorongi koormamine

Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas nõuetekohaselt koostada koormat ja kinnitada

ning katta seda nii, et see:

1) ei oleks ohtlik kaasliiklejatele;

2) ei ületaks lubatud mõõtmeid, teljekoormust ja massi;

3) ei piiraks juhi vaatevälja;

4) ei varjaks sõiduki tulesid;

5) ei varjaks numbri- ega tunnusmärke;

6) ei suurendaks oluliselt kütusekulu;

7) ei saastaks keskkonda.

Pärast koolitust peab juht teadma eri liiki (tükk-, puiste-, suur- ja/või raskeveoste jt) ning

ohtlike veoste veo põhinõudeid.

Sõiduki registreerimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama tuua näiteid auto ja haagise registreerimisest ja

ehituslike muudatuste vormistamisest Maanteeametis.

Säästlik sõit

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas autorongi väliskuju ja juhi sõidustiil mõjutavad kütusekulu;

2) välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu;

3) seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel;

4) kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu.

Sõiduki mõju keskkonnale

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas eri kütuste heitgaasid ja koostis mõjuvad keskkonnale;

2) võimalusi vähendada heitgaasi kahjulikku mõju keskkonnale;

3) müra ja heitgaasi mürgisuse vähendamise võimalusi;

4) kuidas eri ained heitgaasis mõjuvad inimesele.

Liiklusohutus

Koolitus peab andma õpilasele:

1) ohutunnetuse riskile mineku vältimiseks;

2) oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumist;

3) oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda.

Ohuolukorra ettenägemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi

ning põhjustajaid, sealhulgas:

1) juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes;

2) liiklejaid, kellel on väär enesehinnang;

3) väheste kogemustega juhte;

4) vähekaitstud liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt);

5) piiratud liikumisvõimega liiklejad;

6) mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;

7) sõitu eri viisil koormatud sõidukitega;

8) sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes; sõitu vahelduvalt valge- ja pimeda ajal;

9) ulukite teele ilmumist.

Olukorra hindamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil:

1) hinnata ohu võimalikku iseloomu;

2) kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades;

3) kirjeldada liiklejate võimalikke liikluseeskirja sätete tõlgendusi skeemil kujutatud

olukorras.

Liiklusõnnetused ja kahjustused

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada mitmesugustel põhjustel tekkida võivaid

liiklusõnnetusi. Õpilane peab oskama tekkivat ohuolukorda ette näha ja olema võimeline

selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukust.

Liikluseeskiri ja eetika nõuded

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) miks liiklus peab olema reeglistatud;

2) miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid;

3) miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitse nõudeid;

4) liikluskultuuri alust ja vastutustunnet.

Ohud pukseerimisel ja autorongiga sõitmisel

Ohud pukseerimisel

Pärast koolitust peab õpilane teadma pukseerimisega kaasnevaid ohtusid ja nende vältimise

võimalusi.

Ohud autorongiga sõitmisel

Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata:

1) veduki, haagise ja poolhaagise masside erinevusi;

2) autorongi pidurdusvõimet arvestada;

3) autorongi pidurdamisel tekkivaid ohte;

4) poolhaagise vibamist;

5) trajektoore ning jõude pööretel ja kurvis sõidul;

6) haagise mõju autorongi juhitavusele;

7) nõudeid ja ohte autorongiga manööverdamisel;

8) ohte autorongi tagurdamisel tõusul-langul.

Autojuhi töö- ja puhkeaeg

Pärast koolitust peab õpilane tundma töö- ja puhkeaja kohta kehtivate õigusaktide põhilisi

sätteid.

Liikluspsühholoogia

Koolitus peab andma õpilasele:

1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes ning oskuse hinnata ja endas

arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustus-

ja vastutusvõimet);

2) teadmised juhile vajalike võimete kohta;

3) oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.

Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda ja teada, kuidas selles tegutseda;

2) eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid liiklusõnnetusi;

3) inimese psühhofüsioloogilisi omadusi, mis mõjutavad juhi tööd;

4) juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon);

5) juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse, mõtlemist, tähelepanu jaotamise võimet.

Juhi tööd mõjutavad psühhofüsioloogilised omadused

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) reageerimise tähtsust ajapuuduses;

2) reageerimisaja pikkust sõltuvalt:

· juhi füüsilisest ja psüühilisest seisundist,

· tähelepanust,

· liiklustihedusest;

3) reageerimisajal läbitavat teepikkust;

4) ärrituse mõju silmale;

5) vaatevälja piiratust;

6) nägemisvälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel;

7) nägemisteravuse erinevust vaateväljas;

8) kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju;

9) silma pimedusega kohanemise aega;

10) silma valgusega kohanemise aega;

11) nägemisteravuse sõltuvust east;

12) nägemisillusioonide tekke põhjusi;

13) vastuliikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu;

14) kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus;

15) vastuliikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;

16) kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont, tähelepanu jaotuvust,

ümberlülitust ja hajuvust.

Näidete varal peab õpilane oskama nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös

seotud: kuulmis-, haistmis-, puute- ning liikumistajuga.

Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju:

1) mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale;

2) ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale;

3) tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure ja teised halva meeleolu kaasmõjurid);

4) liiklusohu suurenemisele.

Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja reageerimismaad;

2) tegureid, mis mõjutavad sõiduki peatumismaa pikkust;

3) pidurite rakendusmaad (-aega);

4) aeglustusmaa pikkust;

5) pidurdusmaa pikkust;

6) kuidas sõidukiiruse kasv mõjutab aeglustusmaa pikkust;

7) pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega;

8) sõiduki sise- ja välispeeglite kasutamiseks kuluvat aega;

9) tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme nähtava kauguse erinevust.

Näidete varal peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas vältida ohuolukorda sattumist;

2) ohtu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi olemust;

3) juhi kogemuste seost liiklusohutusega.

Erilised isiksuseomadused

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) miks on ohtlik agressiivsus;

2) miks on ohtlik impulsiivsus;

3) miks on ohtlik ametipositsiooni rõhutamine;

4) võimalikke pingeallikaid liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning mõju

liiklusohutusele.

Juhi valmisolek liikluses osalemiseks

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) miks isik peab saavutama teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme, enne kui ta

vastab hea käitumise nõuetele;

2) miks on vaja tunda juhi kutse-eetikat (kutsekohust, kutseau);

3) miks on vaja reaalsusetaju, enesekriitilisust, vastutustunnet;

4) miks on noortel, mees- ja naisjuhtidel selliseid erinevusi oma võimete hindamisel ja

rakendamisel, mida võivad põhjustada rühmaiseärasused.

Sotsiaalsed tegurid

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ohte, mis tekivad, kui:

1) inimesed ei täida alati liikluseeskirja nõudeid;

2) inimesed tõlgendavad üht ja sama liiklusnõuet erinevalt;

3) inimesed ei arvesta alati keskkonda.

Õpilane peab oskama kirjeldada:

1) mis on grupisurve (teiste liiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib grupisuhe ja kaasaminek;

2) negatiivse grupisurve tekitatavaid eeldusi liiklusõnnetusteks;

3) isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele;

4) isiksuseomadus, mis ei lase alluda grupisurvele;

5) eeskujulikku käitumist, mis mõjutab teisi positiivselt.

Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele;

2) väsimuse tunnuseid;

3) väsimuse mõju liiklusohutusele;

4) väsimuse mõju nägemisele;

5) väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile;

6) väsimuse mõju enesehinnangule;

7) milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule;

8) millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ja millal on inimene jälle võimeline juhtima sõidukit pärast alkoholitarbimist;

9) põhjusi, miks juhitakse sõidukit alkoholi- või narkootikumiuimas;

10) tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkootikumiuimas või teatud ravimite mõju all;

11) ohte, mis võivad tekkida käsimobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal.

Liiklusalased lisanõuded ja –eeskirjad

Koolituse käigus peab õpilasele selgitama neid õigusakte, mis määravad juhi ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku.

Pärast koolitust peab õpilane teadma:

1) õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid,

2) kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral;

3) „Liiklusseadusest“ tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi;

4) liikluskindlustussüsteemi ja kindlustuslepingute sõlmimist;

5) haldusvastutusele võtmise korda, mis on seotud liiklusega;

6) tsiviilvastutusele võtmise korda, mis on seotud liiklusega;

7) kriminaalvastutusele võtmise korda, mis on seotud liiklusega;

8) tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid;

9) nõudeid autorongi tehnoseisundi ja varustuse kohta;

10) nõudeid suur- ja/või raskeveose veol;

11) nõudeid sõiduki ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale.

Õppesõit

Autorongi koostamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele:

· pidurid,

· rattad,

· valgustusseadmed,

· märgutuled,

· poripõlled,

· tahavaatepeeglid,

· haakeseade,

· autorongi piduri- ja elektriühendused,

· veose paigutus ja kinnitus;

2) otsustada, kas haagist tohib veokiga ühendada;

3) ühendada ja lahti ühendada haagist (poolhaagist) vedukist;

4) otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke.

Sõit õppeplatsil

Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada kõik autorongi juhile ettenähtud sõiduharjutused.

Vahekontroll

Vahekontroll peab näitama, kas õpilane on omandanud õppeplatsil kõik õppekavas ette nähtud juhtimisvõtted.

Vahekontrolli edukalt sooritanud õpilane saab jätkata sõitu liikluses.

Sõit liikluses

Sõidu alustamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu:

1) teeäärest, jälgides liiklust;

2) järgides teeandmise nõudeid.

Sõiduki paiknemine teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida õiget sõidurada ja sõiduki rida arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust;

2) kasutada teepeenart;

3) kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid.

Paiknemine sõidurajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas;

2) kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks;

3) kasutada naaberrada möödumiseks;

4) valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi.

Sõidukiiruse valik

Üldised nõuded

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistaks tagasõitjaid;

2) hoida ohutut kiirust.

Kiiruspiirangud

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) hoida ühtlast sõidukiirust;

2) hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas;

3) valida kiirust, arvestades:

· kehtivaid kiiruspiiranguid,

· teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu),

· ilma- ja nähtavustingimusi,

· auto seisundit ja koormatust,

· isiklikke sõiduvõimeid,

· mitmesuguseid keskkonnamõjusid,

· muid liiklustingimusi;

4) valida õiget kiirust, sõitmata põhjendamatult aeglaselt;

5) valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt

takistuse ees).

Vastusõitvad sõidukid

Kiirus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel;

2) valida kiirust nii, et vastutulevate sõidukitega kohtumine toimuks võimalikult ohutus kohas.

Paiknemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika;

2) jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi.

Sõit liiklusvoos

Sõit teiste sõidukite ees

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kiiresti kindlaks teha tagasõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu;

2) kergendada tagasõitjate möödasõitu;

3) aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks õigel ajal tagasõitjat ettekavatsetud peatumisest.

Sõit teiste sõidukite järel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades:

· ilma ja teeolusid,

· eessõitva sõiduki mõju nähtavusele,

· kiirust,

· möödasõitvaid sõidukeid,

· hoiatusmärguande õigeaegsust;

2) tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi;

3) hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust.

Sõit teiste sõidukite kõrval

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal;

2) arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust;

3) arvestada vajalikku külgvahet.

Sõiduraja vahetus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) vahetada sõidurada tiheda liikluse korral;

2) panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende ümberreastumist;

3) vahetada sõidurada ületamata pidevjooni.

Ristmike ületamine

Enne ristmikku

Pärast koolitust peab õpilane ristmikule sõites oskama:

1) valida paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda;

2) olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama;

3) vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;

4) panna tähele tagapool toimuvat;

5) jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk;

6) jälgida reguleerija märguandeid;

7) olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele;

8) olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne.

Otsesõit ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita teeandmisnõudeid ristmikul;

2) ristmikul otse sõites:

· jälgida nähtavust ristmikul ja pärast seda,

· jälgida teiste liiklejate kavatsusi,

· näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust,

· mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul,

· mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.

Parempööre ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita teeandmisnõudeid ristmikul;

2) ristmikult paremale pöörates:

· anda õigeaegselt suunamärku,

· sõita võimalikult pärissuunavööndi parema ääre lähedale, arvestades autorongi pöörderaadiust,

· sooritada pööret võimalikult kitsal alal,

· mitte ohustada autost paremal paiknevaid kaherattalisi sõidukeid,

· pöörata tähelepanu vasakul toimuvale,

· näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust,

· tähele panna teiste liiklejate kavatsusi,

· valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele,

· kasutada aeglustusraja puudumisel teepeenart,

· anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele,

· mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.

Vasakpööre ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida autorongi tagasipöördeks sobivat võimalust;

2) täita teeandmisnõudeid ristmikul;

3) pöörata ristmikult vasakule ja sealjuures:

· anda õigeaegselt suunamärku,

· sõita pärissuunavööndi vasaku ääre lähedale,

· pöörata tähelepanu vastutulevatele sõidukitele,

· näidata tagant tuleva trammi ja möödasõitu lõpetava sõiduki juhile selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust,

· panna tähele teiste liiklejate kavatsusi,

· valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele,

· mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul,

· mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites,

· anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele,

· pärast pööret suurendada kiirust vältimaks teiste liiklejate takistamist.

Sõit ringristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita teeandmisnõudeid ringristmikul;

2) ringristmikul sõites:

· paikneda õigesti arvestades sõidusuunda ringilt väljasõidul,

· näidata selgelt oma kavatsust teeandmiskohustust täita,

· valida kiirust vastavalt liiklustihedusele, teeoludele ja ristmiku kujule,

· panna tähele teiste liiklejate kavatsusi,

· olla eriti tähelepanelik vähekaitstud sõidukite suhtes.

Vöötrada ja jalgrattatee

Üldosa

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega lõikumise kohal;

2) vältida jalakäijate ja jalgratturite ohustamist;

3) vältida peatumist ülekäigurajal või jalgrattatee ja sõidutee lõikumise

kohal.

Tagasipööre

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades:

· tee laiust,

· nähtavust,

· liiklustihedust,

· liikluseeskirja nõudeid,

· autorongi mõõtmeid.

2) pöörata tagasi tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.

Peatumine ja parkimine

Peatumine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida peatumiseks ohutut kohta, arvestades:

· tee laiust,

· nähtavust,

· liiklustihedust,

· liikluseeskirja nõudeid,

· väljumise ohutust;

2) peatuda tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.

Parkimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale;

2) parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;

3) kasutada parkimisala otstarbekalt;

4) võtta kasutusele abinõusid auto ja haagise iseenesliku liikumahakkamise vältimiseks;

5) võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada;

6) parkida vastavalt liiklusmärkide ja teiste liikluseeskirja nõuete kohaselt.

Möödasõit

Enne möödasõidu alustamist

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kavandada möödasõitu;

2) sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja külgvahe;

3) otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades:

· nähtavust,

· ristmike olemasolu,

· ilma- ja teeolusid,

· pimestamisohtu,

· vastutulevaid sõidukeid,

· vähekaitstud liiklejaid,

· eessõitvaid sõidukeid,

· võimalust pärast möödasõitu naasta pärisuunavööndisse,

· tagasõitvaid sõidukeid,

· autorongi kiirendusvõimet,

· liikluseeskirja nõudeid;

4) otsustada, millal anda märku möödasõiduks.

Möödasõidu ajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sooritada ohutut möödasõitu:

· kiirendades autorongi,

· jälgides teisi liiklejaid;

2) katkestada möödasõit ohu ilmnemisel;

3) arvestada möödasõidu ohutuks lõpetamiseks vajalikku pikivahet ja võimalust naasta pärisuunavööndisse.

Möödasõit mitmest sõidukist

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) mööda sõita mitmest järjestikku sõitvast sõidukist;

2) panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide märguandeid ja olla valmis ohutult tegutsema.

Möödumine paremalt

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) otsustada, kas tohib ja saab mööduda paremalt, arvestades

· nähtavust,

· pärisuunavööndi laiust,

· ohutut külgvahet,

· vähekaitstud liiklejaid,

· liikluseeskirja nõudeid;

2) valida möödumiseks ohutut kiirust.

Maantee ja kiirtee

Maantee

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sõita maanteele kiirendusrajalt ja sealjuures:

· tegutseda liikluses sõltuvalt nähtavusest,

· valida kiirust vastavalt liikluse rütmile ja tihedusele maanteel;

2) sõita maanteel ja sealjuures:

· kasutada parempoolset sõidurida otsesõiduks ja pärisuuna vasakpoolset sõidurida möödumiseks,

· hoolitseda, et nähtavus vastaks liikluse tihedusele ja kiirusele,

· kiiresti reageerida tagasõitvate sõidukite juhtide kavatsustele,

· pöörata erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele kiirteelt või kõrvalteelt ja valida vastavalt kiirust, tehes teistele teele sõitmise ohutumaks,

· valida sobivat kiirust, vältides põhjendamatult aeglast sõitu;

3) maanteelt ära sõites:

· anda varakult märku,

· sõita aeglustusrajale,

· vähendada sujuvalt kiirust.

Kiirtee

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sõita kiirteele, sealjuures:

· anda suunamärku ja pidada kinni teeandmiskohustusest,

· otsustada, millal võib sõita kiirteele, arvestades sealset liiklust,

· valida kiirust, arvestades kiirtee liikluse rütmi;

2) sõites kiirteele:

· jälgida liiklust kiirteel, arvestades eriti selle kiirust,

· kiiresti reageerida tagasõitvate sõidukite juhtide märguannetele,

· valida sobivat kiirust vältimaks liiga aeglast sõitu;

3) lahkudes kiirteelt:

· anda õigeaegselt suunamärku,

· sõita aeglustusrajale,

· vähendada kiirust õigel ajal.

Raudtee ületamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) jälgida raudteeliiklust;

2) valida sobivat kiirust nii, et autorongi oleks võimalik peatada ohutus kauguses tõkkepuust, rööbastest, foorist, liiklusmärgist ja/või stoppjoonest;

3) anda raudteesõidukile teed;

4) täita raudtee ületamise eeskirju;

5) täita raudteeülesõidukohal eeskirja nõudeid, mis käsitlevad:

· autorongi mõõtmeid ja massi,

· peatumist,

· möödasõitu,

· juhi tegutsemist hädapeatumise korral ülesõidukohal.

Teetööd

Sõit teetööde korral

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) järgida juhiseid (märgid jms) teetööde tegemise kohtades;

2) täita reegleid, mis kehtivad sisselülitatud kollase vilkuriga sõiduki suhtes;

3) sõita ohutu kiirusega, arvestades:

· libeduse ohtu;

· teetöölisi;

· teeparandusmasinaid;

· piiratud manööverdamisruumi;

· varjatud ohu võimalusi.

Vähekaitstud liiklejad

Jalakäijad

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) jätta jalakäijatele piisavalt ruumi sõiduteel kõnnitee või teepeenra puudumisel;

2) anda teed vöötrajale astunud või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale;

3) valida keskkonnasõbralikku sõiduviisi, et väheneks heitgaasi ja müra mõju lähiümbruse jalakäijaile ning vältida jalakäija pritsimist poriga.

Lapsed

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) pöörata erilist tähelepanu lastele (nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga): näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega,

· andes lastele aega põigata kõrvale või ületada teed,

· andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma;

2) valida sellist sõiduviisi, et vähendada heitgaase ja müra.

Vanurid ja puuetega inimesed

Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega jalakäijatele:

1) näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega;

2) andes neile aega tee ületamiseks;

3) andes teed nägemispuudega inimestele, kes annavad sellest nõuetekohaselt märku;

4) andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma.

Eriolukorrad

Seisvad sõidukid

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida ohutut kiirust ja seisma jääda, et anda teed:

· lastele, kes ületavad sõiduteed lasterühma tunnusmärki kandva bussi lähedal,

· pärisuunalisele trammile minejatele ja sellelt tulijatele,

· peatusest väljuvale ühissõidukile, asulas kus lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h;

2) hoida ohutut külgvahet seisvatest sõidukitest möödudes;

3) anda valgus- või helisignaaliga märku ohu ennetamiseks.

Eritalituse sõidukid

Pärast koolitust peab õpilane oskama anda eritalituse sõidukitele teed või peatuda õigel ajal pärast valgussignaali nägemist või helisignaali kuulmist.

Loomad teel või tee kõrval

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda teel olevate või tee läheduses asuvate loomade puhul;

2) tunda ära teel piirkondi, kus on metsloomade teeleilmumise oht.

Organiseeritud inimrühm

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) arvestada võimalikke ohte inimrühmast möödumisel;

2) sõita inimrühma liikumist takistamata.

Hädapeatumine mootori- või muu rikke korral

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) võtta sõiduki liiklusohtlike rikete tekkimisel kasutusele ohutusabinõusid;

2) paigutada autorong sõidutee äärde või teepeenrale, et vältida ohtu või teiste sõidukite liikumise takistamist;

3) hoolitseda kaassõitjate turvalisuse eest;

4) kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka;

5) võtta kasutusele abinõusid tekkinud liiklustakistuse kõrvaldamiseks.

Tähelepanelikkus ja riskiteadlikkus

Tähelepanelikkus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) olla ettenägelik ja jälgida ümbrust, nii et saaks ohuolukordade tekkimisel rakendada vajalikke abinõusid;

2) kavandada sõitu nii, et ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ümber põigata ohutult;

3) saada ülevaadet liiklusest tahavaatepeeglite kaudu.

Liikluskorraldusvahendid ja reguleerija märguanded

Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda:

1) liiklusmärkidest;

2) foorituledest;

3) reguleerija märguannetest;

4) teemärgistest;

5) ohutusseadmetest ristumisel raudtee või trammiteega;

6) teiste juhtide märguannetest ja sõidukitähistest;

7) muudest liiklusnõuetest.

Riskiteadlikkus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sõita ohte ennetavalt ja olla valmis reageerima, arvestades:

· autorongi eripära asukoha valikul liikluses,

· teiste liiklejate võimalikku vale käitumist,

· varjatud ohte,

· isiklikke kogemusi ja harjumusi,

· liikluseeskirja jm juhiseid;

2) sõita sujuvalt, arvestades:

· üldisi keskkonnakaitsenõudeid

· oma terviseriske.

Ohuolukorrad liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama ära tunda ja ette näha ohuolukordi:

1) tunnetades märke, mis võivad viidata riskidele,

2) teades, millal on vajalik pidurdusvalmidus,

3) tehes õigeid otsuseid,

4) rakendada sobivaid abinõusid ohuolukorra vältimiseks.

Hoiakud

Pärast koolitust peab õpilane oskama vältida liiklusõnnetust:

1) arvestades teisi liiklejaid;

2) järgides liikluseeskirja jm -juhiseid;

3) saades aru, et ta ise on liikluses veel harjumatu;

4) näidates üles erilist tähelepanu algajate juhtide ja vähekaitstud liiklejate suhtes.

Tegutsemine sõidul rasketes ilmastikuoludes

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavuse oludes;

2) olla valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele;

3) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele;

4) valida ohutut kiirust, arvestades piiratud nähtavust;

5) valida ohutut piki- ja külgvahet eessõitjate, vastusõitjate ja teeserva suhtes;

6) valida õiget valgustust;

7) vältida teiste liiklejate pritsimist vee ja poriga.

Sõit pimeda ajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal;

2) hoolitseda, et nähtavus oleks küllaldane ja ära kasutada ka teiste sõidukite valgustatud ala;

3) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele, nt metsloomad või vähekaitstud liiklejad, kes ei kanna helkurit ega ole pimedas nähtavad;

4) hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede puhul:

· märjal asfaldil,

· kuival asfaldil,

· lumega kaetud teel;

5) hinnata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest;

6) sõita pimedas ja oskama:

· ümber lülitada tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul,

· valida õigeid tulesid vastavalt tee valgustatusele,

· valida õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel.

7) valida sobivat paiknemist teel, arvestades:

· vastutulevate sõidukite paiknemist,

· takistusi, mida on raske märgata,

· vähekaitstud liiklejaid,

· ohtu, et teel on jalakäijaid;

8) valida sobivat kohta peatumiseks ja parkimiseks.

Sõit libedal teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel;

2) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele libeda tee ohtudele;

3) ette näha ilmaolude ja koha järgi nn musta jää tekkimise võimalusi;

4) alustada sõitu libedal teel ja kiirendada autorongi, vahetades käike ning muutes gaasipedaali asendit vältimaks veorataste ja teekatte haardumise katkemist, s.o rataste libisema hakkamist;

5) pidurdada libedal teel kiiruselt 40 km/h seismajäämiseni, saavutades lühima aeglustusmaa;

6) tugevalt pidurdada kiiruselt 60 km/h erisugustel teekatetel vasaku ja parema ratta all nii, et säiliks otsesuund;

7) tugevalt pidurdada libedal teel kiirusel 60 km/h järgneva möödumisega takistusest;

8) rakendada selliseid juhtimisvõtteid, mis vähendaksid külglibisemist teel ja ka kurvisõidul;

9) vältida autorongi käärasendisse sattumist;

10) valida õiget kiirust, arvestades:

· tee laiust ja suunda,

· autorongi rehvide iseärasusi,

· kaasliiklejaid.

 

 
Joomla 1.5 Templates by JoomlaShine.com