ÕPPEKAVA

C-kategooria õppeteemad ja maht:

Liiklusteooriaõppe auditoorse õppevormi ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja õppesõidutunni kestus on 45 minutit.

ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA

TEOORIAÕPE

Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

Liiklusreeglite õppe eesmärk on:

1) süvendada liiklusreeglite tundmist;

2) taotleda ohutu liiklemise põhimõtete omaksvõttu.

Mõisted

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada järgmisi mõisteid:

1) sõidukite kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse seisukohalt;

2) sõiduk, mootorsõiduk, auto, mootorratas, haagis, poolhaagis, kerghaagis, autorong, ühissõiduk, jalgratas, mopeed, traktor jt liikurmasinad;

3) autode liigitus kategooriate ja tüübi järgi.

Auto asukoht sõites

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ja selgitada:

1) veoauto asukohta asulas ja asulavälisel teel sõites;

2) sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades veoauto pikkust ja laiust ning külgvahet;

3) tagurdamist pööretel ja tõusudel-langudel;

4) ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes ja seda, millest sõltub ohutu pikivahe.

Teeandmiskohustus

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada teeandmiskohustuse ja eesõiguse kasutamise

omavahelist seost, arvestades veoauto liikumise eripära.

Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ohutuks möödasõiduks (möödumiseks)

vajalikke tingimusi ja ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel ning vajalikke piki-

ja külgvahesid.

Sõidukiirus

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava

kiiruse erinevust ja tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse

valikul, sõites veoautoga tihedalt asustatud piirkonnas. Kiiruse piirangud.

Vähekaitstud liiklejad

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad

juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud.

Valgustusseadmed

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) selgitada tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes, arvestades

veoauto eripära;

2) selgitada tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi.

Sõiduki tundmine

Sõidukite liigitus

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõidukite liigitust ja jaotust kategooriatesse.

Sõiduki seadmete ja süsteemide otstarve, kontrollimine, hooldus ja tehnoseisund

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) näidata sõiduki põhiosi:

· šassiid,

· mootorit,

· toitesüsteemi,

· elektriseadmeid,

· jõuülekannet,

· rooli,

· pidureid,

· rattaid,

· lisaseadmeid,

· turvavarustust;

Sõiduki osad

Mootor:

1) selgitada mootori mehhanismide ja süsteemide vastastikust koostööd;

2) kirjeldada külma ja sooja mootori käivitamise erisusi;

3) kirjeldada käivitussoojendi töö põhimõtet.

Rattad:

1) selgitada eri rehvitüüpide omadusi ja tähistust;

2) selgitada rehvi ebaõiget kulumist ja selle põhjusi;

3) selgitada naastrehvi kasutamise eeskirju ja nõudeid;

4) selgitada vale rehvirõhu tagajärgi;

5) selgitada tagajärgi, mis võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata;

6) selgitada ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste vahele on kinni kiilunud võõrkeha;

7) nimetada rataste nõrga kinnituse tundemärke;

8) selgitada sõiduviisi mõju rehvide kulumisele;

9) selgitada eri rehvitüüpide valiku aluseid.

Sõiduki sõidutehnilised omadused

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas mõjutavad veoauto sõiduomadusi:

1) veotelgede arv ja paigutus autol;

2) massijaotus;

3) diferentsiaali lukustumine või lukustamisvõimalus;

4) veos (ka vedelik paakautos);

5) üle- ja alajuhitavus;

6) tuul;

7) sõiduki gabariidi väljaulatuvad osad;

8) rehvid ja rehvirõhk.

Sõiduki erivarustus

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, milline otstarve on sõiduki erivarustusel:

1) sõidumeeriku;

2) mitmesuguste haakeseadmete;

3) kabiini ja veokasti (furgooni);

4) kastikalluti;

5) vahetuskere;

6) luuktõstuki;

7) varuratta kinnituse puhul.

Sõiduki veos

Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas nõuetekohaselt koostada ja kinnitada koormat ning katta seda nii, et koorem:

1) poleks ohtlik kaasliiklejatele;

2) ei piiraks juhi vaatevälja;

3) ei varjaks sõiduki tulesid;

4) ei varjaks numbri- ega tunnusmärke;

5) ei suurendaks oluliselt kütusekulu;

6) ei saastaks keskkonda.

Pärast koolitust peab juht teadma eri liiki (tükki-, puiste-, suure- ja/või raskeveoste jt) veoste ning ohtlike veoste veo põhinõudeid.

Säästlik sõit

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas sõidustiil mõjutab kütusekulu;

2) välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu;

3) seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel;

4) kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu ja keskkonda.

Liiklusohutus

Koolitus peab andma õpilasele:

1) ohutunnetuse riskile mineku vältimiseks;

2) oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumist;

3) oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda.

Ohuolukorra ettenägemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi

ning põhjustajaid, sealhulgas:

1) juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes;

2) liiklejaid, kellel on väär enesehinnang;

3) väheste kogemustega juhte;

4) vähekaitstud liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt);

5) piiratud liikumisvõimega liiklejad;

6) mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;

7) sõitu eri viisil koormatud sõidukitega;

8) sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes; sõitu vahelduvalt valge- ja pimeda ajal;

9) ulukite teele ilmumist.

Olukorra hindamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil:

1) hinnata ohu võimalikku iseloomu;

2) kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades;

3) kirjeldada liiklejate võimalikke liikluseeskirja sätete tõlgendusi skeemil kujutatud

olukorras.

Liiklusõnnetused ja kahjustused

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada mitmesugustel põhjustel tekkida võivaid

liiklusõnnetusi. Õpilane peab oskama tekkivat ohuolukorda ette näha ja olema võimeline

selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukust.

Liikluspsühholoogia

Koolitus peab andma õpilasele:

1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes ning oskuse hinnata ja endas

arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustus-

ja vastutusvõimet);

2) teadmised juhile vajalike võimete kohta;

3) oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.

Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda ja teada, kuidas selles tegutseda;

2) eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid liiklusõnnetusi;

3) inimese psühhofüsioloogilisi omadusi, mis mõjutavad juhi tööd;

4) juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon);

5) juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse, mõtlemist, tähelepanu jaotamise võimet.

Juhi tööd mõjutavad psühhofüsioloogilised omadused

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) reageerimise tähtsust ajapuuduses;

2) reageerimisaja pikkust sõltuvalt:

· juhi füüsilisest ja psüühilisest seisundist,

· tähelepanust,

· liiklustihedusest;

3) reageerimisajal läbitavat teepikkust;

4) ärrituse mõju silmale;

5) vaatevälja piiratust;

6) nägemisvälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel;

7) nägemisteravuse erinevust vaateväljas;

8) kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju;

9) silma pimedusega kohanemise aega;

10) silma valgusega kohanemise aega;

11) nägemisteravuse sõltuvust east;

12) nägemisillusioonide tekke põhjusi;

13) vastuliikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu;

14) kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus;

15) vastuliikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;

16) kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont, tähelepanu jaotuvust,

ümberlülitust ja hajuvust.

Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele;

2) väsimuse tunnuseid;

3) väsimuse mõju liiklusohutusele;

4) väsimuse mõju nägemisele;

5) väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile;

6) väsimuse mõju enesehinnangule;

7) milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule;

8) millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ja millal on inimene jälle võimeline juhtima sõidukit pärast alkoholitarbimist;

9) põhjusi, miks juhitakse sõidukit alkoholi- või narkootikumiuimas;

10) tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkootikumiuimas või teatud ravimite mõju all;

11) ohte, mis võivad tekkida käsimobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal.

Liiklusalased määrused ja seadused

Pärast koolitust peab õpilane teadma:

1) õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid;

2) kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral;

3) liiklusseadusest tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi;

4) tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid;

5) nõuded mootorsõiduki tehnoseisundi ja varustuse kohta;

6) nõudeid suur- ja/või raskeveose veol.

7) autojuhi töö- ja puhkeaja kohta käivate õigusaktide põhilisi sätteid.

Sõiduõpe

Sõiduki käsitsemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele:

1) pidurid;

2) rattad;

3) rool;

4) valgustusseadmed;

5) märgutuled;

6) helisignaalseade;

7) klaasipuhastid;

8) poripõlled;

9) tahavaatepeeglid;

10) veose paigutus ja kinnitus.

Sõiduasend

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kontrollida uste suletust;

2) kasutada juhiistme ja rooliasendi reguleerimisvõimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks.

Juhtimis- ja kontrollseadmed

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kasutada kõiki juhtseadiseid;

2) jälgida kõiki kontrollseadmeid.

Tahavaatepeeglid

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) reguleerida kõiki tahavaatepeegleid saavutamaks õiget vaatevälja sõiduasendis;

2) kontrollida vaatevälja ja pimedat ala peapööramisega.

Turvavöö

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kasutada turvavööd õigesti.

Käivitamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama käivitada mootorit:

1) külmalt ja soojalt;

2) sooja, külma ja niiske ilmaga;

3) pärast väljasuremist.

Sõidu alustamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) anda märku enne liikumise alustamist;

2) alustada sõitu sujuvalt suunamata pilku pedaalidele;

3) sõidu alustamisel jälgida ümbritsevat liiklust;

4) sujuvalt alustada sõitu tõusul.

Peatumine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) peatuda sujuvalt pidurdades ettenähtud kohas;

2) auto seismajäämisel rakendada abinõusid auto iseenesliku liikumahakkamise vältimiseks.

Juhtimine

Rooli pööramine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) hoida rooli õigesti;

2) pöörata rooli vastavalt sõidukiirusele.

Sõiduki käiguvahetus

Kõrgema ja madalama käigu lülitamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) vahetada käiku;

2) valida sobivat käiku vastavalt auto kiirusele ja mootori pöörlemissagedusele;

3) mootoriga pidurdamiseks lülitada madalamat käiku;

4) tõusul lülitada mõnelt kõrgemalt käigult sisse esimest käiku ja hoida siduri või sõidupiduri abil autot paigal;

5) valida käiku nii, et väheneks kütusekulu, heitgaasi kogus ja mootorimüra.

Sõiduki pidurdamine

Sujuv ja järsk pidurdamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) pidurdada sujuvalt mitmesugustel teekatetel ja mitmesuguselt kiiruselt seismajäämiseni varemmääratud kohal, kasutades õigeid pidurdusvõtteid;

2) pidurdada üksteisest järsult erinevate katetega teel õigete pidurdusvõtetega, saavutamaks lühemat pidurdusteed;

3) kasutada õigeid pidurdusvõtteid tõusudel ja langudel.

Sõit õppeplatsil

Pärast koolitust peab õpilane oskama kõik autorongi juhile ettenähtud sõiduharjutused: tagurdamine boksi pöördega ning ohutu parkimine veose pealelaadimiseks.

Sõiduki juhtimine liikluses

Sõidu alustamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu:

1) tee äärest, jälgides liiklust;

2) järgides teeandmise nõudeid.

Sõiduki paiknemine teel

Paiknemine sõiduteel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida õiget sõidurada ja sõiduki rida, arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust;

2) kasutada teepeenart;

3) kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid.

Paiknemine sõiduradadel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas;

2) kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks;

3) kasutada naaberrada möödumiseks;

4) valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi.

Sõidukiiruse valik

Üldised nõuded

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistataks tagasõitjaid;

2) hoida ohutut kiirust.

Kiiruspiirangud

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) hoida ühtlast sõidukiirust;

2) hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas;

3) valida kiirust, arvestades:

· kiiruspiiranguid,

· teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu),

· ilma- ja nähtavustingimusi,

· auto seisundit ja koormatust,

· isiklikke sõiduvõimeid,

· mitmesuguseid keskkonnamõjusid,

· muid liiklustingimusi;

4) valida õiget kiirust sõitmata põhjendamatult aeglaselt;

5) valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt võimaliku takistuse ees).

Vastusõitvad sõidukid

Kiirus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel;

2) valida kiirust nii, et kohtumine vastutulevate sõidukitega toimuks võimalikult ohutus kohas.

Paiknemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika;

2) jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi.

Sõit teiste sõidukite ees

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kiiresti kindlaks teha tagasõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu;

2) kergendada tagasõitjate möödasõitu;

3) aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks tagasõitjat ettekavatsetud peatumisest õigel ajal.

Sõit teiste sõidukite järel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades:

· ilma- ja teeolusid;

· eessõitva sõiduki mõju nähtavusele;

· kiirust;

· möödasõitvaid sõidukeid;

· hoiatusmärguande õigeaegsust;

2) tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi;

3) hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust.

Sõit teiste sõidukite kõrval

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal;

2) arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust;

3) arvestada vajalikku külgvahet.

Sõiduraja vahetus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) vahetada sõidurada tiheda liikluse korral;

2) panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja kergendada nende manöövrit;

3) vahetada sõidurada ületamata pidevjoont.

Ristmike ületamine

Juhi tegevus enne ristmikku

Pärast koolitust peab õpilane ristmikule sõites oskama:

1) valida sobivat paika arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda;

2) olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama;

3) vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;

4) panna tähele tagapool toimuvat;

5) jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk;

6) jälgida reguleerija märguandeid;

7) olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele;

8) olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne.

Otsesõit ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmiskohustust ristmikul.

Sõites otse ristmikul peab õpilane oskama:

1) jälgida nähtavust ristmikul ja pärast seda;

2) jälgida teiste liiklejate kavatsusi;

3) näidata selgelt oma kavatsust teeandmiskohustust täita;

4) mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul;

5) mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.

Ristmikul parempöörde sooritamisega kaasnevad nõuded juhile

Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmisnõudeid.

Ristmikul paremale pöörates peab õpilane oskama:

1) anda õigeaegselt suunamärku;

2) sõita võimalikult pärisuunavööndi parema ääre lähedale;

3) sooritada pööret võimalikult kitsal alal;

4) mitte ohustada autost paremal paiknevaid kaherattalisi sõidukeid;

5) pöörata tähelepanu vasakul toimuvale;

6) näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust;

7) panna tähele teiste liiklejate kavatsusi;

8) valida ohutut kiirust vastavalt pöörderaadiusele;

9) kasutada aeglustusraja puudumisel teepeenart;

10) anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele;

11) mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.

Ristmikul vasakpöörde sooritamisega kaasnevad nõuded juhile.

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita teeandmisnõudeid ristmikul;

2) pöörata ristmikul vasakule ja sealjuures:

· anda õigeaegselt suunamärku,

· sõita pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale,

· pöörata tähelepanu vastutulevatele sõidukitele,

· näidata tagant tuleva trammi ja möödasõitu lõpetava sõiduki juhile selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust,

· panna tähele teiste liiklejate kavatsusi,

· valida ohutut kiirust vastavalt pöörderaadiusele,

· mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul,

· mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites,

· anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele,

· pärast pööret suurendada kiirust vältimaks teiste liiklejate takistamist;

3) asendada vasakpööret teise, ohutuma sõidusuunaga tiheda liikluse, piiratud nähtavuse vms korral.

Ringristmikul sõiduga kaasnevad nõuded juhile

Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmisnõudeid ringristmikul.

Ringristmikul sõites peab

õpilane oskama:

1) paikneda õigesti, arvestades sõidusuunda ringilt väljasõidul;

2) näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust;

3) valida kiirust vastavalt liiklustihedusele, teeoludele ja ristmiku kujule;

4) panna tähele teiste liiklejate kavatsusi;

5) olla eriti tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes.

Sõit ühesuunalisel teel

Otsesõit

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita teeandmisnõudeid;

2) otsustada, kas liiklus on ühesuunaline;

3) sõita otse ühesuunalisel teel paiknedes sellel vastavalt järgnevale sõidusuunale, pöörates erilist tähelepanu jalakäijatele, jalgratturitele ja seisvatele sõidukitele.

Vasakpöörde sooritamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita teeandmisnõudeid ristmikul;

2) pöörata vasakule võimalikult sõidutee vasaku ääre lähedalt.

Vöötrada ja jalgrattatee

Vöötraja ja jalgrattatee ületamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal;

2) vältida jalakäijate ja jalgratturite ohustamist;

3) vältida peatumist ülekäigurajal või jalgrattatee ja sõidutee ristumise kohal.

Tagasipöörde sooritamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades:

· tee laiust,

· nähtavust,

· liiklustihedust,

· liiklusreegleid;

2) pöörata tagasi, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.

Peatumine ja parkimine

Sõiduki peatumine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida sõiduki peatamiseks ohutut kohta, arvestades:

· tee laiust,

· nähtavust,

· liiklustihedust,

· liiklusreegleid,

· väljumise ohutust;

2) peatada sõiduk, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.

Sõiduki parkimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale;

2) parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;

3) kasutada parkimisala otstarbekalt;

4) võtta kasutusele abinõusid auto iseenesliku liikumahakkamise vältimiseks;

5) võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada;

6) parkida liiklusmärkide ja teiste liiklusreeglite kohaselt.

Möödasõit teel liikuvast või seisvast sõidukist

Nõuded teadmistele enne möödasõidu alustamist

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kavandada möödasõitu;

2) sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja külgvahe;

3) otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades:

· nähtavust,

· ristmike olemasolu,

· ilma- ja teeolusid,

· pimestusohtu,

· vastutulevaid sõidukeid,

· vähekaitstud liiklejaid,

· eessõitvaid sõidukeid,

· võimalust pärast möödasõitu naasta pärisuunavööndisse,

· tagasõitvaid sõidukeid,

· auto kiirendusvõimet,

· auto ja haagise koormat,

· liiklusreegleid;

4) otsustada, millal anda märku möödasõidul.

Teel liikuvast või seisvast sõidukist möödasõidul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sooritada ohutut möödasõitu suurendades sõidukiirust, jälgides samaaegselt teisi liiklejaid;

2) katkestada möödasõit ohu ilmemisel;

3) möödasõidu ohutuks lõpetamiseks arvestada vajalikku pikivahet ja võimalust naasta pärisuunavööndisse.

Möödasõit järjest mitmest sõidukist

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) mööda sõita mitmest järjestikku sõitvast sõidukist;

2) panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide märguandeid ja olla valmis ohutult tegutsema.

Möödasõit teisest sõidukist paremalt poolt

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) otsustada, kas tohib ja saab sõidukist mööduda paremalt, arvestades:

· nähtavust,

· pärisuunavööndi laiust,

· ohutut külgvahet,

· vähekaitstud liiklejaid,

· liiklusreegleid;

2) valida möödumiseks ohutut kiirust.

Tagasipööre

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) pöörata tagasi eri laiustega teedel;

2) pöörata tagasi ristmikul.

Sõitmine maanteel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sõita maanteele kiirendusrajalt ja sealjuures:

· tegutseda sõltuvalt nähtavusest liikluses,

· valida kiirust vastavalt liikluse rütmile ja tihedusele maanteel;

2) sõita maanteel ja sealjuures:

· kasutada parempoolset sõidurida otsesõiduks ja pärisuuna vasakpoolset sõidurida, möödumiseks,

· jälgida, et nähtavus vastaks liikluse tihedusele ja kiirusele,

kiiresti reageerida tagasõitvate sõidukite juhtide kavatsustele,

· pöörata erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele kiirteelt või kõrvalteelt, ja valida vastavalt kiirust, tehes teele sõitmise teistele ohutumaks,

· valida sobivat kiirust, vältides põhjendamatult aeglast sõitu;

3) maanteelt maha sõites:

· anda varakult märku,

· sõita aeglustusrajale,

· vähendada sujuvalt kiirust.

Raudtee

Raudtee ületamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) jälgida raudteeliiklust;

2) valida sobivat kiirust nii, et autot oleks võimalik peatada ohutus kauguses tõkkepuust, rööbastest, foorist, liiklusmärgist ja/või stoppjoonest;

3) anda raudteesõidukile teed;

4) täita raudtee ületamise eeskirju;

5) täita raudteeülesõidukohal eeskirjanõudeid, mis käsitlevad:

· peatumist,

· parkimist,

· möödasõitu,

· juhi tegutsemist hädapeatumise korral.

Sõit teetööde korral

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) järgida juhiseid (märgid jms) teetööde tegemise kohtades;

2) täita reegleid, mis kehtivad sisselülitatud kollase vilkuriga sõiduki suhtes;

3) sõita ohutu kiirusega, arvestades:

· libeduse võimalust,

· teetöölisi,

· teemasinaid,

· piiratud manööverdamisruumi,

· varjatud ohu võimalust.

Vähekaitstud liiklejad

Jalakäijad liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) jätta jalakäijale piisavalt ruumi sõiduteel kõnnitee või teepeenra puudumisel;

2) anda teed vöötrajale astunud või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale;

3) valida keskkonnasõbralikku sõiduviisi, et väheneks heitgaasi ja müra mõju lähiümbruse jalakäijale, ning vältida jalakäija pritsimist poriga.

Lapsed liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) pöörata erilist tähelepanu lastele –nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga:

· näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega,

· andes lastele aega kõrvale põigata või teed ületada,

· andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma;

2) valida sellist sõiduviisi, et vähendada heitgaase ja müra.

Vanurid ja puuetega inimesed liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega jalakäijatele:

1) näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguandega sõidu aeglustamisega;

2) andes neile aega tee ületamiseks;

3) andes teed nägemispuudega inimestele, kes annavad sellest nõuetekohaselt märku;

4) andes täiendavalt märku tulede vilgutamise vms viisil või jäädes seisma.

Eriolukorrad liikluses

Seisvad sõidukid

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida ohutut kiirust ja vajadusel jääda seisma, et anda teed:

· lastele, kes ületavad sõiduteed lasterühma tunnusmärki kandva bussi lähedal,

· asulas peatusest väljuvale ühissõidukile;

2) hoida ohutut külgvahet seisvatest sõidukitest möödudes;

3) anda valgus- või helisignaaliga märku ohu ennetamiseks.

Eritalituse sõidukid

Pärast koolitust peab õpilane oskama anda eritalituse sõidukitele teed või peatuda õigel ajal pärast valgussignaali nägemist või helisignaali kuulmist.

Loomad teel või tee kõrval

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda teel olevate või tee läheduses asuvate loomade puhul;

2) tunda ära teel piirkondi, kus on metsloomade teele ilmumise oht.

Organiseeritud inimrühm

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) arvestada võimalikke ohte inimrühmast möödumisel;

2) sõita inimrühma takistamata.

Hädapeatumine, sõiduki mootori- või muu rike

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) võtta sõiduki liiklusohtlike rikete tekkimisel kasutusele ohutusabinõusid;

2) paigutada autot sõidutee äärde või teepeenrale, et vältida ohtu või teiste sõidukite liikumise takistamist;

3) hoolitseda sõitjate turvalisuse eest;

4) kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka;

5) võtta kasutusele abinõusid tekkinud liiklustakistuse kõrvaldamiseks.

Juhi tähelepanuvõime ja riskiteadlikkus osalemisel liikluses

Juhi tähelepanuvõime osalemisel liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) olla ettenägelik ja jälgida ümbrust nii, et ettenähtamatute olukordade tekkimisel saaks rakendada abinõusid;

2) kavandada sõitu nii, et ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ümber põigata ohutult;

3) saada ülevaadet liiklusest tahavaatepeeglite kaudu.

Juhindumine ohutu liiklemise nõuetest

Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda:

1) liiklusmärkidest;

2) foorituledest;

3) reguleerija märguannetest;

4) teemärgistest;

5) ohutusseadmetest ristumisel raudteega;

6) teiste juhtide märguannetest ja sõiduki tähistest;

7) muudest ohutu liikluse nõuetest.

Juhi riskiteadlikkus osalemisel liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sõita ohutult ja olla valmis reageerima, arvestades:

· teiste liiklejate võimalikku vale käitumist,

· varjatud ohte,

· isiklikke kogemusi ja harjumusi,

· liiklusreegleid jm -juhiseid;

2) sõita sujuvalt ja arvestades:

· üldisi keskkonnakaitsenõudeid,

· oma terviseriske.

Ohuolukorrad liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) tunda ja ette näha ohtlikke olukordi:

· tunnetades märke, mis võivad viidata riskidele,

· teades, millal on vajalik pidurdusvalmidus,

· tehes õigeid otsuseid;

2) võtta kasutusele sobivaid abinõusid ohuolukorra vältimiseks.

Liikluskaitslikud hoiakud osalemisel sõidukijuhina liikluses

Pärast koolitust peab õpilane oskama vältida liiklusõnnetust:

1) arvestades teisi liiklejaid;

2) järgides liiklusreegleid;

3) saades aru, et ta ise on liikluses veel harjumatu, näidates üles erilist tähelepanu algajate juhtide ja vähekaitstud liiklejate suhtes;

4) arvestades, et isegi kogenud liiklejad võivad eksida.

Sõit erioludes

Juhi tegutsemine sõidul rasketes ilmastikuoludes

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida ohutut kiirust, arvestades piiratud nähtavust;

2) valida ohutut piki- ja külgvahet eessõitjate, vastusõitja ja teeserva suhtes;

3) kasutada õigeid valgustusseadmeid;

4) vältida teiste liiklejate pritsimist vee ja poriga.

Juhi riskiteadlikkus sõidul rasketes ilmastikuoludes

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavuse oludes;

2) olla valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele;

3) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele.

Sõit pimeda ajal

Sõidutingimuste hindamisvõime

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede puhul:

· märjal asfaldil,

· kuival asfaldil,

· lumega kaetud teel;

2) hinnata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest;

3) sõita pimedas ja oskama:

· ümber lülitada tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul,

· valida õigeid tulesid vastavalt tee valgustatusele,

· valida õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel.

Õiged juhtimisvõtted sõitmisel pimeda ajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida õiget kiirust, arvestades:

· nähtavust,

· tee laiust ja suunda,

· pimestusohtu;

2) valida sobivat paiknemist teel, arvestades:

· vastutulevate sõidukite paiknemist,

· takistusi, mida on raske märgata,

· vähekaitstud liiklejaid,

· ohtu, et teel on jalakäijaid,

· koha sobivust peatumiseks ja parkimiseks.

Juhi riskiteadlikkus sõitmisel pimeda ajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal;

2) hoolitseda, et nähtavus oleks küllaldane ja kasutada ära ka teiste sõidukite valgustatud ala;

3) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele (nt metsloomad või vähekaitstud liiklejad, kes ei kanna helkurit ega ole pimeda ajal nähtavad).

Sõit libedal teel

Õiged sõiduvõtted sõitmisel libedal teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) alustada sõitu libedal teel ja kiirendada sõidukit, vahetades käike ning muutes gaasipedaali asendit vältimaks veoratta ja teekatte haardumise katkemist, s.o rataste libisema hakkamist;

2) rakendada selliseid juhtimisvõtteid, mis vähendaksid külglibisemist libedal teel ka kurvisõidul;

3) valida sõidujoont, arvestades:

· teisi sõidukeid,

· rataste haarduvust teega,

· veega täidetud rööpaid.

Juhi riskiteadlikkus sõitmisel libedal teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel;

2) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele libeda tee ohtudele;

3) ette näha ilmaolude ja koha järgi nn musta jää tekkimise võimalusi.