ÕPPEKAVA

B-kategooria õppeteemad ja maht:

Liiklusteooriaõppe auditoorse õppevormi ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja õppesõidutunni kestus on 45 minutit.

ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA

TEOORIAÕPE

Sissejuhatus: õppetöö korraldus, eesmärgid, juhtimisõigus

Pärast koolitust õpilane:

· teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;

· teab õppetöö korraldust;

· on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid.

Mõisted

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada järgmisi mõisteid:

1) anda teed;

2) eesõigus;

3) peatumine;

4) parkimine;

5) hädapeatumine;

6) manööver;

7) möödasõit;

8) pööre;

9) ümberpõige;

10) liiklusõnnetus;

11) esmane juhiloa omanik ja piiratud juhtimisõigus;

12) halb ja piiratud nähtavus, pimeda aeg;

13) liikleja, juht, sõitja, jalakäija;

14) liikluskorraldusvahend;

15) tee, sõidutee, peatee, sõidurada, sõidukirida, eraldusriba, kõnnitee, teepeenar, ülekäigurada, jalgrattatee;

16) teega külgnev ala;

17) asula.

Mootorsõidukite kategooriad

Pärast koolitust õpilane teab sõidukite kategooriaid, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse seisukohalt.

Eksamineerimine

Pärast koolitust õpilane teab Maanteeameti teooria- ja sõidueksamil esitatavaid nõudeid ning hinnatavaid teadmisi, oskusi ja  hoiakuid.

Keskkond

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) selgitada, kuidas kütuste heitgaasid ja koostis mõjutavad keskkonda;

2) selgitada võimalusi vähendada heitgaasi kahjulikku mõju keskkonnale;

3) tuua näiteid mitmesugustest ainetest heitgaasis ja nende mõjust inimesele ning keskkonnale;

4) selgitada, kuidas tuleb sõidukit kasutada, et ei tekiks üleliigset müra ja heitgaase;

5) selgitada, mis võib põhjustada diiselmootori heitgaasi suurt suitsusust.

Säästlik sõit

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas sõidustiil mõjutab kütusekulu;

2) välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu;

3) seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel;

4) kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu ja keskkonda.

Liiklusmärgid

Pärast koolitust peab õpilane tundma ja oskama:

· selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi;

· näidata joonistel liiklusmärkide mõjupiirkondi;

· selgitada joonistel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust.

Liikluse reguleerimise märguanded

· selgitada pildi abil reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral.

· pärast  koolitust  peab  õpilane  oskama  selgitada  foori  tulede  kõiki  tähendusi  ja  lubatud liikumissuundi nende korral.

Liiklusohutus

Koolitus peab andma õpilasele:

1) ohutunnetuse riskile mineku vältimiseks;

2) oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumisest;

3) oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda.

Ohuolukorra ettenägemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi:

1) juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes;

2) liiklejaid, kellel on väär enesehinnang;

3) väheste kogemustega juhte;

4) vähekaitstud liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt);

5) liiklejaid, kelle liikumisvõime on mingil moel piiratud;

6) mõnede autode ja autorongi juhtimise ning liikumise eripära;

7) sõitu eriviisil koormatud sõidukitega;

8) sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes;

9) sõitu vahelduvalt valge- ja pimeda ajal;

10) loomade teele ilmumist.

Olukorra hindamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) hinnata ohu võimalikku iseloomu;

2) kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades;

3) arvestada liiklejate võimalikke liiklusreeglite sätete tõlgendusi kujutatud olukorras.

Turvavöö

Pärast koolitust õpilane:

1) teab tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);

2) oskab kasutada turvavööd õigesti;

3) oskab aidata sõitjatel turvavööd kinnitada ja sellest vabaneda;

4) oskab aidata erinevas vanuses lastel kasutada õiget turvavarustust (lastetooli jne).

Vähekaitstud liiklejad

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud.

Juhtide erilised kohustused vähekaitstud liiklejate suhtes

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) miks on jalakäijad, lapsed, vanurid, puuetega inimesed, jalgratturid ja mopeedijuhid teistest vähem kaitstud liiklejad;

2) miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses;

3) kuidas liikluskeskkond mitmel moel mõjutab laste ohutust;

4) joonise abil laste võimalikke tegevusi liikluses;

5) erilisi ohte sõidu alustamisel, pööretel ja tagurdamisel, kui läheduses on lapsi;

6) kuidas juht võiks ette näha olukordi ülekäigurajal või jalgrattateel;

7) milline on ohutu sõit ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse korral;

8) probleeme, mis halvendavad vanurite ja nägemise-, kuulmis-, liikumis- ning vaimupuuetega inimeste liikumisvõimalusi;

9) milline on ohutu sõit möödumisel vähekaitstud liiklejatest;

10) juhi kohustusi sõiduteel vastutulevate jalakäijate ning jalgratturite või mopeedijuhtidega kohtumisel;

11) juhi kohustusi sõitmisel kõnniteele või teepeenrale, kui seal on teisi liiklejaid;

12) juhi kohustusi ühissõidukisse sisenejate ja sellest väljujate suhtes.

Liikluspsühholoogia

Koolitus peab andma õpilasele:

1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes;

2) oskuse hinnata ja arendada endas liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustusvõimet, vastutustunnet);

3) teadmised juhile vajalike võimete kohta;

4) oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.

Inimese psühhofüsioloogilised omadused

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) reageerimise tähtsust, seda eriti ajapuuduses;

2) reageerimisaja pikkust sõltuvalt juhi tervisest, väsimusest, joobeseisundist, emotsionaalsusest ja teistest teguritest;

3) reageerimisajal läbitavat teepikkust (km/h ja m/s kohta);

4) ärrituse mõju silmale;

5) vaatevälja piiratust;

6) vaatevälja sõltuvust sõidukiiruse muutumisest;

7) nägemisteravuse erinevust vaatevälja eri osades;

8) kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju;

9) silma pimedusega kohanemise aega;

10) silma valgusega kohanemise aega;

11) nägemisteravuse sõltuvust east;

12) nägemisillusioonide tekke põhjusi;

13) vastuliikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu;

14) kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus;

15) vastuliikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;

16) kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont;

17) tähelepanu jaotuvust, ümberlülitust ja hajuvust.

Õpilane peab oskama kirjeldada:

1) mis on grupisurve (kaasliiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib grupisurvega kaasaminek;

2) negatiivse grupisurve eeldusi liiklusõnnetusteks;

3) isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele;

4) isiksuseomadusi, mis ei lase alluda grupisurvele;

5) eeskujulikku käitumist, mis avaldab teistele head mõju.

Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas isiklikud motiivid ja varasemad kogemused mõjutavad juhi käitumist;

2) väsimuse tunnuseid;

3) väsimuse mõju liiklusohutusele;

4) väsimuse mõju nägemisele;

5) väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile;

6) väsimuse mõju enesehinnangule;

7) milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule;

8) millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ning millal tohib pärast alkoholi tarvitamist juhtida sõidukit;

9) ohte, mis tekivad, kui sõidukit juhitakse alkoholi- või narkootikumiuimas;

10) tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkootikumiuimas või teatud ravimite mõju all;

11) ohte, mis võivad tekkida mobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal.

Juhi märguanded

Suunamärguanded

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) selgitada, kuidas anda hoiatusmärku suunatuledega ja käega enne sõidu alustamist, pööret, ümberreastumist või ettekavatsetud peatumist;

2) selgitada ohte, mis võivad tekkida väära suunamärguande korral;

3) põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust;

4) selgitada, millal kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka.

Pidurdamis- ja peatumismärguanne

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) selgitada pidurdamis- ja peatumismärguande vajadust ja

2) kuidas piduritule(de) rikke korral seda asendada käemärguandega.

Helisignaal

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kuidas tohib anda helisignaali.

Valgussignaal

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kus antakse valgussignaali sõiduki põhitulede vilgutamisega.

Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

Pärast koolitust õpilane teab, kuidas ohutult sõitu alustada.

Paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal, sõiduraja valik

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada:

1) sõiduki paiknemist asulas ja asulavälisel teel;

2) ristmikku ületava sõiduki paiknemist enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku;

3) sõiduki paiknemist enne ja pärast vasak- või tagasipööret;

4) otse sõitva sõiduki paiknemist;

5) sõiduki paiknemist enne ja pärast parempööret;

6) millised sõidurajad on eraldatud ühissõidukitele;

7) trammiteel sõitmise korda;

8) sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades sõiduki laiust ja vajalikku külgvahet.

Pikivahe eessõitva sõidukiga

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes;

2) millest sõltub ohutu pikivahe.

Teeandmiskohustus

Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada:

1) teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost;

2) kuidas peab tegutsema juht, kellel on teeandmiskohustus;

3) joonise abil juhi tegutsemist seal, kus puuduvadliikluskorraldusvahendid (kehtib parema

käe reegel);

4) juhi tegutsemist, kui alustatakse liikumist sõidutee äärelt või teepeenralt;

5) juhi tegutsemist, kui sõidetakse teele teega külgnevalt alalt;

6) juhi tegutsemist, kui kasutatakse kiirendusrada;

7) juhi tegutsemist pöördel ristmikult välja sõites;

8) juhi tegutsemist, millega ta peab arvestama, kui ühissõiduk väljub tähistatud peatusest;

9) juhi tegutsemist väljasõidul peateele.

Sõidujärjekord sõites

Pärast koolitust õpilane:

1) oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis-ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud

liiklusreegleid.

Möödasõit

Tegutsemine möödasõidul või möödumisel

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) möödasõidu ja möödumise erinevust;

2) ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi;

3) ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel;

4) vajalikke piki- ja külgvahesid;

5) millest sõltub möödasõidutee pikkus;

6) näidete varal möödasõidu- (möödumis-) tee pikkuse muutumist sõidukite mitmesuguse sõidukiiruse ja pikkuse korral;

7) miks on möödasõit (möödumine) mõnedes kohtades ja olukordades keelatud.

Möödasõidu keeld

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ohte ja teadma, miks ja kus ning mis olukorras ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda, s.t:

1) piiratud nähtavusega teelõigul;

2) kui tagasõitja on alustanud möödasõitu;

3) kui eessõitev juht annab vasaksuunamärku;

4) vastutuleva sõiduki korral, kui tegu on riskiga;

5) reguleerimata ülekäigurajal;

6) raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda;

7) ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, märkida erandid, millal möödasõit on lubatud.

Sõidukist möödumise keeld

Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada ja teadma kohti, kus ja kustkaudu ei tohi

eessõitvast sõidukist mööduda, s.t:

1) piiratud nähtavusega teelõik, kui puudub teekattemärgistus;

2) reguleerimata ülekäigurajad;

3) aeglustusrajad, teepeenar või ühissõiduki peatuskoha teelaiend.

Möödasõit või möödumine erilaadi sõidukitest

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) ohte, mis tekivad autorongist või puksiirrongist möödasõidul (möödumisel);

2) ohte, mis tekivad pikkadest ja laiadest sõidukitest möödasõidul (möödumisel);

3) kuidas mööda sõita (mööduda) teetöömasinatest;

4) ohte, mis tekivad möödasõidul (möödumisel) kaherattalistest sõidukitest;

5) kuidas ära tunda aeglasi sõidukeid;

6) sõiduteel liikuvate jalakäijatega seotud ohte.

Peatumine ja parkimine

Peatumise ja parkimise üldnõuded

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) peatumise ja parkimise üldisi nõudeid;

2) sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu.

Sõiduki peatamise kohad

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit peatada:

1) asulas ja asulavälisel teel, ka kõnniteel või teepeenral;

2) sõidutee paremal või vasakul äärel;

3) ristmiku läheduses;

4) ülekäiguraja ja jalgrattatee läheduses;

5) raudtee- või trammiteega ristumise koha läheduses;

6) tõusuharja või kurvi läheduses;

7) teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoha läheduses;

8) ühissõidukipeatuse läheduses;

9) haljasala läheduses;

10) liiklusmärgi või foori läheduses;

11) teekattemärgise läheduses.

Sõiduki parkimiskohad

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit parkida:

1) ristmiku;

2) raudtee või trammiteega ristumise koha;

3) ühissõidukipeatuse;

4) teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoha;

5) tähistatud parkimiskoha;

6) teekattemärgistuse;

7) peatee;

8) aeglustus- ja kiirendusraja läheduses;

9) kõnniteel või teepeenral.

Õpilane peab oskama selgitada:

1) kes võib kasutada parkimiskohti, mis on tähistatud lisateatetahvliga „puudega inimese sõiduk“ või teekattemärgisega „puudega inimese sõiduki parkimiskoht„;

2) abinõusid, mida peab rakendama, kui sõiduk jäetakse peatuma või parkima;

3) kohustusi või abinõusid, mida juht peab kasutusele võtma, kui tekib hädapeatumise

vajadus;

Sõidukiirus

Üldnõuded sõidukiiruse valikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust;

2) tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul;

3) selgitada, miks peab sõidukiirus olema väike,

4) tihedalt asustatud piirkonnas;

5) kui nähtavus on vähenenud (sõltuvalt päevaajast või ilmaoludest);

6) ristuva liikluse korral või kohtades, kus see võib esineda;

7) järskudes kurvides;

8) tõusuharjal ja teistes piiratud nähtavusega kohtades;

9) pimestumise korral;

10) vastusõitvate sõidukite korral kitsal sõiduteel;

11) libedal teel;

12) lähenemisel ühissõiduki peatuskohale, kus on sõidukisse sisenejaid või väljujaid;

13) kui sõiduk läheneb lastele, kes on teel või selle läheduses;

14) kui sõiduk läheneb loomadele;

15) teetööde kohas;

16) õnnetuskohast möödumisel.

Kiirusepiirangud

Pärast koolitust peab õpilane oskama nimetada:

1) lubatavaid suurimaid sõidukiirusi asulas ja asulavälisel teel;

2) sõidukeid, mille lubatud suurim sõidukiirus on asulas või asulavälisel teel kehtestatud piirkiirusest väiksem.

Raudtee ületamine

Ohutusseadmed, liiklusmärgid ja teemärgised

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee ristumise kohal;

2) selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad.

Rööbastee ületamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kuidas jaotada tähelepanu, kui juht läheneb raudteele;

2) kasutatavate liikluskorraldusvahendite tähendusi;

3) kasutatavate märguvalgustite ja fooride tähendusi;

4) tegureid, mis mõjutavad kiirusevalikut lähenemisel raudteele;

5) käitumist eri ristumiskohtade ületamisel;

6) näidata kohti, kus tuleb seisma jääda lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks, kui on olemas tõkkepuu, ja siis, kui seda ei ole;

7) juhi tegevust hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal.

Liiklus õuealal, kiirteel, tunnelis, jääteel

Liiklus õuealal

Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada:

1) õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi;

2) kehtestatud piiranguid ja nende vajadust.

Liiklus kiirteel

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) kiirteele sõitmise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega;

2) kiirteel liiklemise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega;

3) kiirteel liiklejatele kehtestatud keelde.

Sõit tunnelis

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning valgustusseadmete kasutamise nõudeid.

Sõit jääteel

Pärast koolitust peab õpilane teadma:

1) kehtestatud sõidukorda;

2) ohutut kiirust ja pikivahet;

3) ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu.

Tulede kasutamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes;

2) tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi.

Nõuded tehnoseisundi kohta

Pärast koolitust õpilane:

1) teab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile;

2) teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel.

Mootorsõiduki pukseerimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

1) pukseerimise mooduseid ja tingimusi;

2) nõudeid pukseeriva sõiduki kohta ja selle juhile;

3) nõudeid pukseeritava sõiduki kohta ja selle juhile;

4) nõudeid ühenduslüli kohta;

5) pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi kokkulepitud märguandeid;

6) millistel juhtudel pukseerimine on keelatud;

7) tuua näiteid ohtudest, mis on seotud pukseerimisega.

Sõiduki juhtimine raskete tee- ja ilmastikuoludes

Pärast koolitust õpilane:

· teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;

· teab rasketes tee-ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida;

· teab kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;

· mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;

· omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;

· saab aru pimedal ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest, ohtudest.

Käitumine liiklusõnnetuse korral

Pärast koolitust õpilane:

1) teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;

2) teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.

SÕIDUÕPE

Juhi tööasend ja turvavarustus

Pärast koolitust õpilane:

· oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli,

· oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;

· oskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel kinnitada turvavarustust; selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;

· oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;

· teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;

· on rohkem motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.

Sõiduki käsitsemine (plats)

Pärast koolitust õpilane:

· oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel;

· teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;

· omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

· tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki  käsitsemisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

· on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel

Pärast koolitust õpilane:

· oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;

· omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;

· oskab peatuda ja parkida teel;

· teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;

· mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

· omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

· tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

Möödasõit, möödumine, ümberpõige

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) kavandada möödasõitu;

2) sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja külgvahe;

3) otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades:

· nähtavust,

· ristmike olemasolu,

· ilma- ja teeolusid,

· pimestusohtu,

· vastutulevaid sõidukeid,

· vähekaitstud liiklejaid,

· eessõitvaid sõidukeid,

· võimalust pärast möödasõitu naasta pärisuunavööndisse,

· tagasõitvaid sõidukeid,

· auto kiirendusvõimet,

· liiklusreegleid;

4) otsustada, millal anda märku möödasõidul.

Teel liikuvast või seisvast sõidukist möödasõidul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) sooritada ohutut möödasõitu suurendades sõidukiirust, jälgides samaaegselt teisi liiklejaid;

2) katkestada möödasõit ohu ilmemisel;

3) möödasõidu ohutuks lõpetamiseks arvestada vajalikku pikivahet ja võimalust naasta pärisuunavööndisse.

Möödasõit järjest mitmest sõidukist

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) mööda sõita mitmest järjestikku sõitvast sõidukist;

2) panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide märguandeid ja olla valmis ohutult tegutsema.

Möödasõit teisest sõidukist paremalt poolt

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) otsustada, kas tohib ja saab sõidukist mööduda paremalt, arvestades:

· nähtavust,

· pärisuunavööndi laiust,

· ohutut külgvahet,

· vähekaitstud liiklejaid,

· liiklusreegleid;

2) valida möödumiseks ohutut kiirust.

Sõiduki peatamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) valida sõiduki peatamiseks ohutut kohta, arvestades:

· tee laiust,

· nähtavust,

· liiklustihedust,

· liiklusreegleid,

· väljumise ohutust;

2) peatada sõiduk, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.

Sõiduki parkimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:

1) otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale;

2) parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;

3) kasutada parkimisala otstarbekalt;

4) võtta kasutusele abinõusid auto iseenesliku liikumahakkamise vältimiseks;

5) võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada;

6) parkida liiklusmärkide ja teiste liiklusreeglite kohaselt.

Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides

Pärast koolitust õpilane:

· oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teedel käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;

· omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel;

· teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;

· mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

· omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

· tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

· kohanema liikluses toimuvate muutustega;

· on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;

· on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirus.

Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal

Pärast koolitust õpilane:

· mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

· on rohkem motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.

Keskkonda säästev sõiduki juhtimine

Pärast koolitust õpilane:

· oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;

· mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist.

JUHI ESMAÕPPE PIMEDA AJA KOOLITUS

Teooriaõpe

Pärast koolitust õpilane:

· teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;

· mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;

· omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;

· saab aru pimedal ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest, ohtudest.

Sõiduõpe

Pärast koolitust õpilane:

· oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;

· mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;

· teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;

· oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;

· tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

LÕPPASTME KOOLITUS

Teooriaõpe

Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes.

Pärast koolitust õpilane:

· teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;

· mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;

· teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;

· tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

· on rohkem motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.

Libedasõidu riskivältimise praktikum

Pärast koolitust õpilane:

· teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

· mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

· mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;

· mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;

· omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

Sõiduõpe

Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine.

Pärast koolitust õpilane:

· omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud  käitumis-harjumustest;

· on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine.

Pärast koolitust õpilane:

· omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks  vajalikest oskustest ja võimalustest;

· oskab äkkpidurdamist;

· teab ja oskab, kuidas kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;

· oskab valida vastavalt tee olukorrale ja -trajektoorile erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;

· mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud;

· on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.